Jaan Timusk

Jaan Timusk (sündinud 2. jaanuaril 1935 Narvas) on eesti tehnikateadlane ja poliitik.

Ta põgenes vanematega 1944. aastal Rootsi, sealt 1951. aastal edasi Kanadasse.

Ta sai 1958. aastal Toronto Ülikoolis bakalaureuse- ja 1961. aastal magistrikraadi ehitusinsenerina. 1961. aastal läbis ta stipendiaadina doktorantuuri Londoni Ülikoolis (1963–1965), kus kaitses 1969. aastal väitekirja "Creep of Concrete under Biaxial Loading".

Juba magistriõppe ajal oli ta assistent ja lektor Toronto Ülikooli ehitusinseneriosakonnas, õpetades mehaanika, staatika ja ehitusmaterjalidega seotud aineid. Doktorantuuri järel jätkas Jaan Timusk õppejõu ametit vanemõpetajana, dotsendina ja aastatel 1982–1997 professorina, pärast seda emeriitprofessorina.

Jaan Timusk on olnud külalisuurija ja -professor Stockholmi Kuninglikus Tehnikaülikoolis (1977–1978), Briti Columbia Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis (1995) ning Eesti Maaülikoolis (2005). Ta on aidanud täiendada Maaülikooli erialaraamatukogu ning koostanud õppevahendeid.

Ta on olnud Ontario valitsuse ehitustööstuse strateegia nõukogu ja Toronto Ülikooli ehitusfüüsika osakonna juhataja. Mitmed Kanada ja rahvusvahelised erialaseltsid on kaasanud Jaan Timuskit oma tegevusse ning ehitusnormide ja standardite komisjonide töösse.

Lisaks on ta olnud tegev Kotkajärve Metsaülikoolis, Eesti Rahvusnõukogus Kanadas, Kanada Eestlaste Kultuurifondis, Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogus/Eestlaste Kesknõukogus Kanadas, Eesti eksiilvalitsuses (teedeminister 1990–1992) jm. Ta on Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane.

• 2015/2016 – Ontario Building Envelope Councili presidendi auhind (kollektiivi liikmena ja John Timuski nime all)
• 2005 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
• alates 2006 – Eesti Maaülikooli audoktor.

Jaan Timusk abiellus 1958. aastal, tal on kaks poega.

• Eestlase leiutis: nisu uueks materjaliks ehitamisel. Eesti Päevaleht, 27. veebruar 1971, nr. 16, lk. 1 ja 11.