Jaan Siirak

Jaan Siirak sündis Sangaste mõisa metsatöölise Jaani ja Juuli Siiraku perre kuuenda lapsena, ka õde Veera Sarapuust sai kunstnik. Õppis 1904–1914 Valga alg- ja linnakoolis ning 1914–1918 Penza kunstikoolis maali- ja tarbekunsti. 1918 naasis Eestisse ja andis alguses Tartus joonistustunde. Sama aasta sügisel asus Hugo Treffneri Gümnaasiumi joonistusõpetajaks, kus töötas 1924. aasta kevadeni, kui otsustas ennast täiendama minna Pariisi. Siirak viibis Pariisis aastatel 1924–1931, õppides 1926–1929 École des Beaux-Arts'is, samal ajal kujundamistöödega leiba teenides. Selle perioodi loomingust on teada vähe, kuigi ta viljeles nii maali kui ka skulptuuri. Teada on, et Siiraku skulptuurid, üks kergelt konstruktivistlik naise pea ja konsul Damasius Treude pea, said 1925. aasta Prantsuse kunstiajakirjades kiitvaid arvustusi. Maalidest on teada ka Siirakule iseloomulikku esteetikat jälgiv maal Eiffeli tornist, kuid säilinud on vaid konstruktivistlike sugemetega maal "Verduni katedraal sõjapurustustes".

1932 tuli Siirak Tallinna tagasi ning pühendas peaaegu täielikult mööbli- ja sisekujunduskunstile. On muuhulgas teinud kujundusi ka müügikioskitele, Tallinna kohvikutele Tallinn ja Moskva ning mitmele kauplusele (nt Araratile). 1937 rajas Tallinna, Pärnu maantee äärde mööblitehase Viker, mis tootis mööblikomplekte ja kauplusesisustust 1940. aastani.

Jaan Siirak abiellus 1940. aastal kirjandusteadlase Erna Tillemanniga.

• Jaan Siiraku looming EKM-i digikogus