Jaan Maior

Jaan Maior (24. mai 1899 Vana-Roosa vald – 14. detsember 1999 Tartu) oli eesti vaimulik.

Ta on õppinud Krabi valla algkoolis, Rõuge kihelkonnakoolis; pärast kihelkonnakooli asus ta õppima Võrru evakueeritud Polangeni gümnaasiumis, kuid kui see kool omakorda Venemaale evakueeriti, asus ta õppima Võru Poeglaste Reaalgümnaasiumi. Sealsed õpingud katkestas Vabadussõda. Vabadussõjast võttis ta osa 3. jalaväepolgu staabikirjutajana. Ühe semestri õppis ta Tallinna Tehnikumi arhitektuuri osakonnas ja ühtlasi Ella Hirschi muusikakoolis, seetõttu lõpetas ta Võrus gümnaasiumiõpingud alles aastal 1922. Aastatel 1922–1928 õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas; samaaegselt õppis ta aastatel 1922–1924 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi. Prooviaastal oli ta Torma Maarja koguduses (Aleksander Kuusiku juures) ja Rõuge Maarja koguduses (Valter Viksi juures). Ordineeriti 17. märtsil 1929 õpetajaks.

Ta oli aastatel 1929–1930 Avinurme koguduse õpetaja. Aastatel 1930–1949 oli ta Hargla koguduse õpetaja. Lisaks hooldas ta aastast 1946 Valga Peetri-Luke kogudust ja aastast 1947 Roosa Jakobi kogudust ning oli aastatel 1945–1949 Valga praostkonna praosti kohusetäitja. Aastatel 1949–1950 oli ta Rakvere Pauluse koguduse õpetaja, aastatel 1950–1953 täitis ta Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja kohuseid. Aastatel 1953–1974 oli ta Otepää Maarja koguduse õpetaja, lisaks hooldas ta aastatel 1966–1969 Sangaste ja Laatre Püha Laurentsiuse kogudust; samuti oli ta aastatel 1954–1974 Valga praostkonna abipraost. Samuti aitas teda tema abikaasa Linda (1905–1994), kelle peapiiskop Alfred Tooming 14. novembril 1968 teise naisena ordineeris vaimulikuks. 1. novembril 1974 jäi Jaan Maior emerituuri.

Tema abikaasa Linda Maior oli teine naine, keda peapiiskop ordineeris vaimulikuks. Tema abikaasa vend Arnold Kais (1911–1963) oli Kadrina Katariina koguduse õpetaja.