Jaak Sumeri

1970. aastal osales ta III Eesti Pamiiri ekspeditsioonis, mille käigus tõusis Heino Paltseri juhtimisel koos 7 kaaslasega Kommunismi mäetipule (7495 m). See oli eestlaste esmatõus sellele mäele ja Baltikumis esimene. Aasta lõpul kokkuvõtete tegemisel tunnistati see tõus Baltikumi parimaks.

Ta astus 1963. aastal Alpiklubi Firn liikmeks.

1974. aastal võttis ta osa Ilmar Priimetsa juhtimisel ekspeditsioonist Lenini mäetipule (7134 m). Tippu tõusti kahe grupiga erinevatel marsruutidel. Jaak Sumeri tegi kaasa Enn Saare juhtimisel 5-liikmelises grupis, kes valis tippu tõusmiseks mitte tavapärase harjapidi marsruudi, vaid ronimise mööda kaguseina (marsruudi raskuskategooria Vene süsteemi järgi 5B). 6800 m kõrgusel tabas neid laviin, milles hukkusid Priit Vürst, Eerik Reino ja Tõnu Tennisson. Jaak Sumeri ja Enn Saar õnnekombel pääsesid. Jäänud ilma telgist, toidust ja kaaslastest, laskusid nad kurnatuna neli päeva, enne kui päästerühm nad leidis.

1978. aastal tõusis ta koos Juhan Ahlbergi, Ilmar Priimetsa ja Enn Saarega Pamiiris Korženevskaja tipule (7105 m). Alpiklubi Firn kodulehe andmetel on ta tõusnud ka Lenini mäetipule (enne 1979. aastat).

1982. aastal võttis ta instruktorina osa Tartu ülikooli 350. aastapäeva tähistamiseks korraldatud ekspeditsioonist Kesk-Pamiiri Tanõmasi ahelikule, mille käigus esmavallutati kaks nimeta kuuetuhandelist tippu (Tartu Ülikool 350 ja J. F. Parrot).

Kõrgtõusud

• 1970 – Kommunismi mäetipp (7495 m)
• 1974 – Lenini mäetipp (nõlval 6800 m kõrgusele)
• 1978 – Korženevskaja (7105 m)
• enne 1979 – Lenini mäetipp (7134 m)

Jaak Sumeri suri infarkti tagajärjel 1983. aastal töötades Lenini mäetipu all alpilaagris instruktorina.

Tema poeg Toomas Sumeri (sündinud 1969) on tegelenud mägimatkamise ja alpinismiga ning tõusnud 2000. aastal Lenini mäetipule.

• Контрольный срок. 1.08.1975. vokrugsveta.ru