Hugo Kulbok

Hugo Kulbok VR II/3 (21. juuli 1890 Pringi vald, Viljandimaa, Liivimaa – 1. aprill 1942 Sevurallag, Sverdlovski oblast NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Hugo Kulbok alustas sõjaväelase karjääri Venemaa keisririigi armees, kus ta ülendati ohvitseriks.

Eesti Vabadussõjas oli H. Kulbok 1918. aasta detsembrist Laiarööpmelise soomusrongi nr. 3 kuulipildujate komando ja seejärel dessantpataljoni ülemana. Pärast Vabadussõja lõppu jätkas teenistust soomusrongidel, 1925. aasta novembris nimetati Laiarööpmelise soomusrongi nr. 3 ülemaks. 1927. aasta aprillis nimetati H. Kulbok soomusrongi Kapten Irv ülemaks, kellena teenis 1929. aastani. 1929. aastal nimetati H. Kulbok taas Laiarööpmelise soomusrongi nr. 3 ülemaks.

1934. aastal pärast Soomusrongirügemendi moodustamist nimetati H. Kulbok Soomusrongirügemendi I divisjoni ülemaks.

H. Kulbok oli Kaitseliidu Tartu maleva pealiku kohusetäitja aastail 1936–1938 ja Kaitseliidu Valga maleva pealik aastail 1938–1940.

Kulbok arreteeriti NKVD poolt 14. juunil 1941, tema viimased sõnad tütrele Asta-Lainele olid: "Ma teid enam ei näe." Hugo Kulbok mõrvati Sverdlovski oblastis Sevurallagi vangilaagris 13. aprillil 1942. Tütar Asta-Laine, poeg Ado ja abikaasa Elsa-Natalie olid sunnitud viibima asumisel Siberis 17 aastat.

12. septembril 2003 avas Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit Kulbokile Elva kalmistul mälestuskivi.

Teenete eest Vabadussõjas autasustati Hugo Kulbokit Vabadusristiga II/3. Lisaks pälvis ta Vabadussõja mälestusmedali, Kotkaristi IV klassi, Läti iseseisvuse 10. juubeli mälestusmedali, Stanislavi ordeni lindiga "Hoolsuse eest" ja Georgi risti 4. järgu.

• Jaan Pihlak. Helme kihelkond ja Vabaduse risti vennad. — Viljandi Muuseumi Aastaraamat, 2007.