Heinrich Rautsmann

Heinrich Rautsmann (vene Генрих Иванович Раутсманн; 1. juuli 1852 Märjamaa kihelkond, Vaimõisa – 14. märts 1924 Tallinn) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane, kindralleitnant.

Sündis Märjamaa kihelkonnas, Vaimõisa kupja Ants Rautsmanni perekonnas, Heinrich oli Vaimõisa omanike parun von Wilckenite soosik.

Heinrich Rautsmann omandas hariduse Tallinna Nikolai gümnaasiumis, Peterburi kaardiväe bereiteri koolis, Tveri ratsaväe junkrukoolis ning lõpetas 1886. aastal ohvitseride ratsaväekooli "kiitusega". Teenistusse asus Moskva esimesse tragunipolku 01.07.1870. aastal.

Lipnik 08.07.1877. Porutšik 28.12.1880. Staabikapten 15.05.1883. Kapten 26.02.1890. Alampolkovnik 26.02.1895. Polkovnik 06.12.1899. Kindralmajor 13.04.1908. Kindralleitnant 06.04.1914.

Rautsmanni kiire karjäär Vene tsaariarmees oli seotud suurvürst Nikolai Nikolajevitš vanema soosinguga, kellele ratsaväelasena imponeeris Rautsmanni ratsutamisoskus.

Rautsmann võttis osa Vene-Türgi sõjast 1877–1878 eskadroni nooremohvitserina. Seejärel oli viis aastat eskadronikomandör. Selle järgnes enam kui 10 aastat kestnud teenistus staabiohvitserina ja ratsutamise osakonna ülemana ohvitseride ratsaväekoolis, kus ta õpetas ratsutama ka tulevase Soome marssali Mannerheimi. Aastatel 1906–1909 oli ta käsunduskindral reservratsaväe inspektori juures. Seejärel kuni 1917. aastani käsunduskindral armee remondivalitsuse ülema juures. Hiljem teenis Rautsmann reservis olevate ratsaväepolkude ja eraldiseisvate divisjonide ülemana.

1918. aastast oli ta Krimmis, 1920. aastal evakueeriti ta Konstantinoopoli. 1921. aastast elas ta Tallinnas oma venna, suurkaupmees Juhan Rautsmanni juures kuni oma surmani 1924. aastal.

Rautsmann oli abielus Aleksandra Nepljujeviga (suri 19.10.1903 Peterburis), kellega tal oli viis last. Aleksandra Nepljujeva vanavanaisa oli parun Vassili Ivanovitš von Diebitsch. Nepljujevid olid sugulused krahvide Šuvalovite ja vürstide Obolenskitega. Kindrali poeg, valgekaartlane Vladimir Rautsmann (1893–1966) oli samuti ratsaväelane, staabikapten, Püha Georgi ordeni kavaler. Suri emigratsioonis Pariisis. Ka teine poeg Georg Rautsmann oli ratsaväeohvitser, teenis 14. Malorossija tragunipolgus.

Rautsmanni isikliku varandust tsaariajal hinnati 1924. aastal Eesti kuldkroonides 25 miljonile. Ta oli mitmete mõisate omanik Kesk-Venemaal. Talle kuulus mitu maja Peterburis ning aktsiad Venemaa suuremates ettevõtetes.

• Püha Stanislavi orden 3. järk (1878)
• Püha Anna orden 4. järk (1878)
• Püha Anna orden 3. järk (1879)
• Püha Stanislavi orden 2. järk (1887)
• Püha Anna orden 2. järk (1893)
• Püha Vladimiri orden 3. järk (1907)
• Püha Stanislavi orden 1. järk (1911)
• Püha Anna orden 1. järk (1915)
• Püha Vladimiri orden 2. järk (1916)