Heinrich Laul

Heinrich Laul (5. august 1910 Tallinn – 16. aprill 1991 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane, Tallinna Polütehnilise Instituudi professor, akadeemik.

Lõpetas aastal 1930 Gustav Adolfi Gümnaasiumi, omandas Tallinna Tehnikumi tehnilistel kursustel ehitustehniku kutse. Aastatel 1934–1936 õppis Tartu Ülikooli tehnikateaduskonnas, aastal 1939 lõpetas cum laude Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskonna tööstuse- ja tsiviilehituse erialal, ta on täiendanud end matemaatika alal. Aastal 1947 kaitses ta Tallinna Polütehnilises Instituudis tehnikakandidaadi väitekirja. Aastal 1955 kaitses Leningradi Raudteetranspordi Instituudis tehnikadoktori väitekirja.

tehnikakandidaat 1947 (TPI); dotsent 1948; tehnikadoktor 1955 (Leningradi Raudteetranspordi Inseneride Instituut); professor 1956.

1930. aastail Kadrioru staadioni varikatuse, Pärnu rannakohviku seenrõdu kandekonstruktsioonide, Maardu fosforiiditehase ja elamute projekteerimisel.

Aastatel 1937–1940 Tallinna Tehnikaülikoolis tugevuse ja tehnilise mehaanika laboratooriumi vanemassistent ja instruktor-assistent. Aastatel 1940–1941 oli ta Tallinna Linna TS Nõukogu kommunaalmajanduse osakonna peainsener. 1941. aasta suvel oli ta Tallinna kindlustustööde juhte, mistõttu Saksa okupatsioonivõimud karistasid teda selle eest aastase koonduslaagriga. Aastatel 1944–1946 projekteeris ta Eesti NSV Maanteede Valitsuse insenerina sõjas purustatud sildade asemele uusi maantee- ja raudteesildu.

Aastast 1946 on ta seotud Tallinna Polütehnilise Instituudiga. Aastatel 1946–1948 ehitusmehaanika ja konstruktsioonide kateedri vanemõpetaja, aastatel 1948–1956 dotsent. Aastatel 1947–1958 TPI ehitusteaduskonna dekaan. Aastatel 1950–1975 TPI ehituskonstruktsioonide kateedri juhataja, aastatel 1956–1986 samas kateedris professor ning aastatel 1986–1991 konsultantprofessor.

Raudbetoonkoorikute arvutamismeetodid, silindrilised raudbetoonkoorikud, õhukeseseinalised ja ruumkonstruktsioonid. Avaldas üle 130 publikatsiooni, sealhulgas õpikuid (nt “Raudbetoon” I (1960) ja II (1962)). Tema juhendamisel on kaitstud 26 väitekirja. Avaldas trükisõnas mälestusi õpingu- ja tööaastatest TTÜs.

Koos akadeemik Nikolai Alumäega raudbetoonkoorikute-alase uurimissuuna rajaja Eestis; mitmete rahvusvaheliste ehituskonstruktsioonide-alaste assotsiatsioonide (IASS jt) liige; NSV Liidu Riikliku Ehituskomitee betoonialaste uuringute nõukogu liige; Eesti NSV TA Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi nõukogu liikmena ehituspoliitika suunajaid; Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee raudbetoonikomisjoni esimees ja konsultant keerukate konstruktsioonide projekteerimisel ja ehitamisel; osales Estonia teatri taastamise tehniliste probleemide lahendamisel ja juhendas Tallinna laululava kõlaekraani projekteerimist ning mudelkatsetusi; Eesti Arhitektide Liidu liige; TTÜ õppejõudude ja ametnike kehalise kasvatuse ühingu kirjatoimetaja 1937–1940, Tallinna Teadlaste Maja liige.

• 1949 Nõukogude Eesti preemia
• 1965 Nõukogude Eesti preemia (kollektiiv)
• 1970 Nõukogude Eesti preemia (kollektiiv)
• 1974 Eesti NSV teeneline teadlane
• 1961 Eesti NSV TA akadeemik (mehaanika)

Muusika, sport, kirjandus. EÜS Põhjala vilistlane.

• EKABL 1996;
• EMajBL 2003;
• ETBL 2005, 2;
• Heinrich Laulu publikatsioonid 1946–1980. TPI, 1980. 49 lk;
• Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 152–153, 167–168, 227–229, 233–234, 437–439, 440–442, 456, 479;
• Ehitusinsenerid TPI–st. Tln, 1986, lk 132–133, 203;
• Kulbach, V. Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna suurkujud // Insenerikultuur Eestis, 1. Tln, 1992, lk 58–62;
• Otsmaa,V. Mõtteid Heinrich Laulust // Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 2000. Tln, 2001, lk 266–268;
• Tärno, Ü. Pool sajandit professor Heinrich Laulu raudbetoonkoorikute koolkonda // Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 2003. Tln, 2004, lk 34–40.