Heinrich Carl Timoleon von Neff
Quick Facts
Biography
Heinrich (Rikko) Carl Timoleon von Neff (Venemaal tuntud kui Genrihh Genrihhovitš, vene keeles Генрих Генрихович фон Неф) (2. oktoober (ukj 14.) 1880 Muuga mõis – 1951 Ida-Friisimaa) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (kindralmajor).
Elulugu
Päritolu ja haridustee
Heinrich von Neff põlvnes 1860. aastal aadeldatud suguvõsast. Ta oli Muuga fideikomissvaldaja Reinhold Heinrich Gaston von Neffi (1841−1906) ja tema abikaasa vabapreili Emilie Natalie Alexandrine Johanna von Stackelbergi (1845−1916) kuues laps. Hariduse omandas ta esmalt Nikolai kadetikorpuses. 1893. aastal asus ta õppima Paažikorpuses, mille ta lõpetas 1900. aastal alamporutšikuna.
Venemaa keisririigi ohvitser
Neff arvati sõjaväeteenistusse juba 1898. aastal. Pärast Paažikorpuse lõpetamist teenis 4. kaardiväe kütipolgus. Osales Vene-Jaapani sõjas, kus oli roodukomandör ja ülendati porutšikuks. Pärast sõjategevuse lõppu jätkas teenistust 4. kaardiväe kütipolgus. Alates 1910. aastast oli ta selle väeosa 5. roodu komandör. I maailmasõja alguseks oli ta tõusnud kapteni auastmesse. Sõja ajal sai temast pataljonikomandör ja 1915. aastal ülendati polkovnikuks. Ta paistis silma vaprusega: ta pälvis nii Georgi mõõga kui Püha Georgi ordeni IV klassi. Aastast 1917 kuni demobiliseerimiseni oli ta 463. Krasnoholmi jalaväepolgu komandör. Seejärel naasis Eestimaale, kus elas Saksa okupatsiooni ajal oma vennale kuuluvas Muuga mõisas.
Tegevus Venemaa kodusõja ajal
1918. aasta oktoobris astus ta ühena esimestest Pihkva vabatahtliku korpuse teenistusse. Peagi nimetati ta 3. Režitsa kütipolgu komandöriks. Sama aasta novembris soovis Neff viia Ostrovi maakonnas läbi mobilisatsiooni, kuid sattus seetõttu konflikti Põhjakorpuse komandöri kindralmajor Aleksei Jevimovitš Vandamiga (1867−1933). Päras seda kui viimane koos oma staabiülema kindralmajor Maljaviniga tagasi astusid, sai Neffist 22. novembril korpuse komandör. Tal õnnestus Punaarmee 7. armee osad üksused Eestist välja ajada, kuid juba jaanuaris kõrvaldati ta korpusekomandöri ametikohalt, kuna teda süüdistati sakslaste soosimises. Tema kõrvaldamise lisapõhjuseks oli asjaolu, et ta vastustas Eesti iseseisvust − korpus oli aga 1918. aasta novembris allutatud Eesti väejuhatusele. 1919. aasta juunis sai temast Loodearmee reservvägede juhataja ja juulis ülendati ta kindralmajoriks. Sama aasta detsembris arvati ta reservi. Pärast Loodearmee laialisaatmist jäi elama Eestisse.
Hilisem elukäik
1920. ja 1930. aastatel elas Neff Eestis ja ta töötas kaubafirmas "BIM". 1939. aastal lahkus ta Umsiedlungi käigus Saksamaale. Ta suri interneerimislaagris Ida-Friisimaal.
Perekond
Neff naitus 1917. aastal Irina Holmströmiga (1896−1936), kes oli hiljem Looderamee halastajaõde. Ta asus elama New Yorki, kus lõpetas elu enesetapuga. Abielu jäi lastetuks. Kindrali vanem vend staabirittmeister Timoleon (Leo) Karl von Neff (1871−1919) teenis samuti Loodearmees ja hukkus lahingus Narva all.
Sõjaväeline karjäär
Aasta | Kuupäev | Auaste | |
---|---|---|---|
9. august | alamporutšik | ||
9. august | porutšik | ||
9. august | staabikapten | ||
26. august | kapten | ||
30. juuli | polkovnik | ||
25. juuli | kindralmajor |
Vaata ka
- Neff