Heinrich Arro

Heinrich Arro (1. august 1898 Avanduse vald, Virumaa – 10. detsember 1985 Tallinn) oli Eesti lendur, lennusportlane ja riigiametnik. Õppejõud Tartu ja Tallinna ülikoolides.

H. Arro lõpetas 1909. aastal Simuna Noorsoo Kasvatuse Seltsi kooli, seejärel õppis ta Rakvere Linna III algkoolis, mille lõpetas 1916. aastal, ning Tallinna Ühisgümnaasiumi (õhtukeskkoolis), mille lõpetas 1920. aastal. 1916. aastal tegi Arro Rakvere posti- ja telegraafikontoris erialaeksamid ning töötas seejärel posti- ja telegraafiametis. 1917. aastast teenis ta Tallinnas Imperaator Peeter Suure merekindluse lennusalgas, 1918. aastal lühemat aega Eesti diviisis.

Alates 1. jaanuarist 1919 teenis Arro Lennuroodus. 4. veebruaril 1919 andis ta sisse avaldusemotoristiõpilaseks saada. 1. septembrist 1919 oli õppejaoskonna kirjas lendurõpilasena. Kinnitati lenduri kutses 15. juulil 1921, sõjaväelenduri kutses 2. novembril 1922.

KuuludesTartus asuvasse lennurühma üksusesse kasutas Arro seda võimalust ülikoolis keemia õppimiseks, ta lõpetas ülikooli 1928. aastal. 1930. aastal kaitses Arro keemia erialal magistrikraadi. 1928 – 1935 töötas Arro Tartu Ülikooli anorgaanilise keemia laboratooriumi assistendina, seejärel oli ta samas õppejõud. Akadeemiliselt kuulus H.ArroEÜS "Raimla" ridadesse.

H.Arro eestvõttel moodustati Kaitseliidu Tartu maleva lennuring, ühtlasi oli ta ka selle õppepealik. Hiljem kuulus Eesti Aeroklubisse.

1935. aastast oli Arro Tallinnas siseministeeriumi õhu- ja gaasikaitse ning tuletõrje inspektor. 1940. aastal avaldas ta raamatu „Sõjagaasiasjandus: õhukallaletung ja kaitse", mis oli koostatud Tartu Ülikoolis 1940. aasta I semestril peetud loengute järgi.

Annekteeritud Eestis 1940. aasta juunipöörde järel töötas Arro algul inseneri, seejärel asedirektorina kummitööstuses "Põhjala".

Saksa okupatsiooni ajal 1941 - 1944, oli H.Arro Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi õhukaitsenõunik.

1945. aastast alates töötas Arro Eesti NSV Tallinna Polütehnilises Instituudis, 1945 - 1970 dotsent, 1953 – 1956 anorgaanilise keemia kateedri juhataja.

• Vabadussõja mälestusmedal – 1922
• Valgeristi teenetemärk, IV klass – 1939

• "Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased. 1918 - 1938". Eesti Kunstnike Liidu väljaanne; Tallinn 1939
• Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Lennart Vercamer (koostajad). Põhjakotkad. Eesti lendurid ja lendurvaatlejad tsaariajast kuni 1940. aastani. Tallinn, 2011.