Heino Müller

)

Heino Müller (2. september 1935 Tallinn – 9. august 2012 Tallinn) oli eesti metallikunstnik.

Heino Müller sündis Tallinnas kullassepa perekonnas. Ta lõpetas 1952. aastal Tallinna 21. keskkooli ja 1962. aastal Tartu Kunstikooli. 1962–1964 oli kultuuritöötaja laeval "Johannes Vares" ning õppis aastatel 1964–1969 Eesti Kunstiakadeemias. Töötas pärast kooli lõpetamist ARSis ja AS Ars-Sepas. 1991. aastast töötas Kunstiakadeemias metalliosakonnas õppejõuna.

Aastast 1980 kuulus ta Eesti Kunstnike Liitu ning oli aastast 2009 Kunstnike Liidu auliige.

Müller on sepistanud tuulelipu Pika jala väravatornile, kus asus aastakümneid tema ateljee.

Osa 1971–1988 loodud suurejoonelistest sepistest on valminud koostöös Tõnu Lauguga. Muu hulgas valmisid Laugu ja Mülleri ühistööna Tallinna Suur-Karja 8 hoone sepisvärav (1979), Pirita kloostri sepistatud väravad (1980), Lühike jalg 9 akna- ja väravavõred (1983), Niguliste kiriku Antoniuse kabeli väravate võred (1982), Edise mõisa "Valge Hobu" trahteri sepised (1982), Karja Keldri interjöörisepised (1972), Karika baari interjöörisepised (1978), Soome firma Puolimatka Kirkkonummi nõupidamissaali valgustid (1984) ning Narva Hermanni kindluse valgustid ja kaminad (1986).

Lisaks tarbesepisele lõi Heino Müller koostöös arhitektidega ka mitmeid monumentaalteoseid. Muu hulgas on tema loodud Tallinna vanalinnas Mündi baari sepissilt (1968), diplomitööna Taani kuninga aia "Kuningas" (1969), restorani Gloria rippsilt (1988). 1994. aastal püstitatiKloogale Eestis hukatud juutide mälestusmärk, mille Heino Müller lõi koos arhitekt Rein Luubiga. Tema viimane suurem töö oli 2000. aastal koos arhitekt Tiit Kaljundiga valminud mälestusrist Sinimägede memoriaalkompleksile.

• 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1994. aastal Kloogale püstitatud Eestis hukatud juutide mälestusmärgi eest (arhitekt Rein Luup))