Gustav Mootse

Tema isa Jaan oli Kristjani-Laane talu peremees. Gustav Mootse ja Gustav Suitsu ema olid õed. Poiss õppis lugema kodus ja käis Võnnu külakoolis (1894–1897), õppis edasi Tartus Jüri kihelkonnakoolis (1897–1899). Õppis veel Tartu reaalkoolis (1899–1903) ja Hugo Treffneri gümnaasiumis (1903–1904). Jaan Tõnissoni soovitusel ja ainelisel toetusel sõitis Peterburi kunstiharidust omandama. Õppis A. Stieglitzi kunstitööstuskoolis sulejoonistust ja ksülograafiat (1904–1909) ja seejärel Peterburi Teaduste Akadeemia professori V. V. Maté ateljees (1909–1912) puugravüüri, hiljem täiendas end Leipzigis Graafika ja Raamatukunsti Akadeemias (1926–1927). 1928 viibis ta Itaalias, tundes seal erilist huvi antiik- ja renessansskunsti vastu.

Töötas Peterburis joonistusõpetaja ja tehnilise joonestajana ning raamatuillustraatorina. Tegi varjunimede all kaastööd Peterburi pildi- ja karikatuuriajakirjadele ning ajalehtedele. Näiteks töötas ta Venes pilkelehe "Pugatschi" juures karikaturistina.
1918. aastal tuli tagasi Eestisse. Oli joonistusõpetaja Põltsamaa reaalgümnaasiumis, Rakvere Õpetajate Seminaris ja aastast 1928 mitmes Viljandi koolis. Pidas suviti lektoriametit õpetajate kursustel. 1947–1952 töötas Viljandi muuseumis ja elas Kunderi 9.

Gustav Mootse suri Viljandis 16. novembril 1957.

Gustav Mootse esimene ilmunud töö oli 1902. aastal Gustav Suitsu toimetamisel ilmunud “Kiired III” kaanejoonistus. Tema illustratsioone avaldati Lastelehes, Lindas, Sädemetes, motiiviks idüllilised maastikud talumajade ja rannavaadetega, rohkesti on südamlikke olustikustseene laste elust.

Gustav Mootse on hästi tuntud pisigraafika, täpsemalt raamatuviitade viljakaima, innukaima viljelejana. Kokku on temalt teada üle 250 eksliibrise suurem osa klišeetrükis ja puulõikes, väiksem osa külmnõeltehnikas. . Eksliibriste loomisel on Mootse palju kasutatud nimesümboolikat – ilmekas on Karin Linnu eksliibris varesepoja ja raamatuga. Vahel on nimesümboolika ja kutseembleemid liitunud – Tõnis Vindi eksliibrises väike laululind ja rätsepatöö embleemid. Rohkesti on ka lugejate kujutistega eksliibriseid. Gustav Mootse eksliibrised olid 1962. aastal Moskvas näitusel.

Mootse maalid, enamasti akvarellid kujutavad Karksi ja Viljandi ümbruse kauneid vaateid, Viljandi parke ja lossivaremeid. Eriti armastas kunstnik sügisloodust, mida on kujutatud lüürilise tundetooniga. Mootselt pärinevad ka mitmed head lillemaalid. Samuti on kunstnikku huvitanud sümboolika kasutamine ja muinasjutumaailm näkineidude ja lummustega.

Mootse on avaldanud mitmeid joonistamisõpperaamatuid: “Analüütiline ja eksperimentaalpsüholoogilise joonistamise õpetus” (Viljandi, 1921), “Vesivärvide õpetus” (Tartu, 1921), “Perspektiivi õpetus” I-II (Tallinn, 1921, Viljandi, 1921), “Voolimise õpetus” (Viljandi, 1921), “Värvide kokkukõla õpetus” (Rakvere, 1925) ja “Esteetika ja kunst” (Rakvere, 1925).

• Vello Paatsi, Gustav Mootsest ja tema mälestustest - Tuna nr 3, 2003