Georg von Schwengeln

Georg von Schwengeln, ka Georg Schwengell või Schwengelm, (lad Georgius Schwengell, pl: Jerzy Schwengeln); umbes 1590–1664) oli Riia linna kodanikust Liivimaa kartograaf, Rootsi kuningriigi kindralmajor, kindralkortermeister ja fortifikatsiooniinsener.

Georg von Schwengeln õppis matemaatikat ja sõjaarhitektuuri ("architectura militaris"). 1621. aastal pärast Riia vallutamist Gustav II Adolfi poolt Rzeczpospolitalt astus von Schwengeln Rootsi kuningriigi teenistusse, 1625. aastal koostas Georg von Schwengeln rootslaste vallutatud Koknese piiskopilinnuse (sks Kokenhusen) ja linna plaani..

Norrköpingi riigipäeva otsuse õiguse alusel sai ta endale kuningalt 3. detsembril 1628 Uue-Kastre mõisa, mis asus Gabriel Bengtsson Oxenstierna valduste kõrval, Emajõe vasakkaldal Tartumaal, 12 km enne Emajõe suubumist Peipsisse 1630 ostis ta riiginõunik Oxensternalt ka Kavastu (saksa k Kawast) mõisa ja Uue-Kastre piiskopilinnuse (saksa k Warbecke), Georg von Schwengelnile kuulusid Liivimaal peale Uue-Kastre ja Kavastu, veel Tammistu (Tammist), Kabina (Cabina) ja Pilka (Pilcken) mõis.

Georg von Schwengeln töötas aastatel 1631-1654 Rootsi riigikantsleri Axel Oxenstierna alluvuses, kes oli talle mõisad müünud Gabriel Bengtsson Oxenstierna onupoeg. Koos inseneri Johan Wärnschiöldhi (sündinud Lenæus, 1610–1674) ja kindralkortermeistri Johan von Rodenburgiga töötasid Rootsi idaprovintside linnades kindluste väljaarendamisel ja kaardistamisel. 1. augustil 1631 sai ta Rootsi kuningas Gustav II Adolfilt aadlidiplomi.

1656. aastast oli Georg von Schwengeln tragunirügemendi ülem, ta osales sõjas Taani vastu ja 1659. aastal määrati ta Karl X Gustavi poolt teise Taani sõja ajal Korsøri kindluse (taani k. Korsør fæstning) komandandiks Sjællandis.

Georg von Schwengeln abiellus Elizabeth Igelströmiga, kes oli Västergötlandist pärit Ropka mõisniku Harald Bengtssoni (Igelström) (1604–1677) tütar. Abielust sündis:

• Gustaf von Schwengelm, sõjaväelane, Pärnu komandant (oktoobrist 1699), viimase rootslaste Pärnu komandandi, oberst Jakob Heinrich von Schwengelmi isa (Pärnu kapituleerus peale 22. juulil 1710 alustatud linna piiramist vene kindralmajor Rudolph Felix Baueri poolt 12. augustil 1710, kaks päeva hiljem oli komandant von Schwengelm surnud)

• 1622 Kaart rootslaste võidust Riia all
• 1625 Koknese piiskopilinnuse ja linna plaan
• 1627 Tabulass geo-chorographicass
• Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa kaart
• 1634Kuramaa kaart
• 1636 Tartu ja Tartumaa kaart
• topograafia Wolmar och Werder i Liffland,
• 1644 Nyeni plaan [1]
• 1645 Kuressaare linnuse plaan
• 1645 Narva Erweiterungsprojekt (Narva kindluse plaan) [2]
• 1650 Tartu plaan [3]
• 1660 Narva Anlage der Vorstädte um 1660

• Schwengelm – aadlisuguvõsa
• Vängla mõis (saksa Schwengeln) – mõis Vigala kihelkonnas Vänglas

• Imago Mundi: The International Journal for the History of Cartography, Volume 6, Issue 1 1949, (lk. 67-71 Harald Köhlin: Georg von Schwengeln and his Work, 1620-1645)