David Lidov

David Lidov (sündinud 1941) on Kanada muusikateadlane ja semiootik.

Looming

Kui Lidov tutvus autopoieesi ning organismi kui informatsioonihomöostaasile läheneva süsteemi mõistega ning Ray Jackendoffi ("Consciousness and the Computational Mind") tõestusega, et füüsikalistes suhetes paistab teadvus liiasena, tekkis tal küsimus, kas semiootika võib leida üles tegevusstruktuurid, mis seostuvad ainult teadvusega. Siin on kaudselt juttu sellest küsimusest, kuid põhiliselt edendatakse siin tõlgendi mõistet. Teadvus on ruum, milles esinevad mitmesugused elamused. Võib-olla märkide kasutamise elamus eeldab struktuure, mis nõuavad teadvust. Semiootikutele võib tunduda, et kõik elamused on märgielamused. Lidov nii ei arva. Me saame eristada kvaliteetide ja teatud sündmuste elamusi nendest tulenevate või neid tekitavate märkide elamustest. Mõtlus ja mõned kunstivormid püüavad mittesemiootilisi elamusi esile kutsuda ja säilitada. Neid elamusi kõrvale jättes teeme metodoloogilise lihtsustuse. Selle lihtsustusega võivad teadvusse kuuluda tähelepanu all olevad üksused (items), tähelepanule põhimtteliselt kättesaadavad üksused, teadlikkus ja teadlikkuse sisu, kirjeldatavad (reportable) ja kirjeldamatud elamused, inimeste ja mitteinimeste elamused, unustatud või väljatõrjutud elamused, mida saab meenutada. Välja jäävad näiteks võrkkesta "elamused" enne selle info ajju jõudmist.

Publikatsioone

• Cross Talk. – Semiotic Review of Books, 1992, 3(3). 1–2. Veebiversioon.
• Elements of Semiotics, 1. trükk, St. Martins Press 1999; 2. trükk: Elements of semiotics: A neo-structuralist perspective, 2017. Veebiversioon.
• Genuine Triadicity in Computation, Cognition and Consciousness. – Chinese Semiotic Studies, 2019, 15(2), lk 175–197,