Quick Facts
AquariusBiography
Aurora Tippe (23. jaanuar 1913 Stockholm Rootsi – 2. jaanuar 1999 Eesti) oli eesti keraamik.
Elulugu
Aurora Tippe sündis 1913. aastal Stockholmis, tema isa oli rootslane, ema eestlane. Aasta pärast asus perekond Peterburi, kus varsti järgnenud Veebruarirevolutsioonisündmuste käigus lagunes perekond ja isa pöördus tagasi Rootsi. 17-aastasena astus Aurora Tippe Leningradis režissööriabi kursustele, millised ka lõpetas ja töötas järgnevad 7 aastat kinostuudios "Sovetskaja Beloruss". Teise maailmasõja esimesed aastad elas ta Leningradi blokaadis ja osales samas kunstiteoste evakueerimisel Vene Muuseumist ja Ermitaažist. Aastatel 1943–1949 õppis Aurora Tippe Moskva Tarbe- ja Dekoratiivkunsti Instituudis. Seejärel kutsuti ta tööle Eestisse Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi juurde, kus ta 1949 aastal valiti keraamikakateedri õppejõuks. Ta oli energiline õpetaja, kelle eestvõttel käidi praktikal Leningradis ajalooliste kunstitraditsioonidega Lomonossovi-nimelises portselanitehases. Aastast 1953 oli Aurora Tippe Eesti NSV Kunstnike Liidu liige,aastast 1963 tegeles vabakutselise kunstnikuna, teda iseloomustab omapärane pehmejooneline käekiri, loobudes edaspidi täielikult dekoorist väljendas ta end ainult vormi kaudu. Oma töödest suurema osa modelleeris Aurora Tippe käsitsi, tema õõnesvormid on lopsakad, liigendamata siluetiga, kompaktsed, sageli ebasümmeetrilisedkõrgkuumuse dekoratiiv- ja tarbenõud, pisiplastikassai lemmikteemaks naisakt. Loomingulist inspiratsiooni ammutas Aurora Tippe vabast loodusest, tema töid on Tallinnas Tarbekunsti- , Linna- ja Ajaloomuuseumi kogudes.
Tunnustused
Aurora Tippe töid on eksponeeritud pea kõigil Eesti tarbekunstinäitustel nii kodus kui välismaal ligi 140 korral. 1962. aastal Prahas toimunud rahvusvahelisel keraamikanäitusel tunnustati Aurora Tippet kuldmedaliga ,Moskvas 1961. aastal näitusel "Kunst ja kodu" diplomiga.
Vaata ka
Pildid
Teosed kuuluvad Eesti Tarbekunsti- jaDisainimuuseumi kogusse ning fotode allikas on muuseum.
Juuresolevad pildid pärinevad raamatust "Eesti keraamika ajast aega", 2007, Leo Rohlin, lk 114.
