Astrid Tiits

Astrid Parmask (sünninimi Tiits; kunstnikunimi Astrid Andreas; 16. juuni 1907 Tallinn – 29. august 2005 New York) oli eesti kunstnik, portselanimaalija.

Andreas oli kunstialal autodidakt, kui mitte arvestada aastatel 1917–1925 Elfriede Lenderi Tütarlaste Gümnaasiumi kunstiklassi õpetaja Charlotte Hoeppeneri käe all omandatud algõpetust. Ta oli ärimees Nikolai Langebrauni abikaasa Elleni õde, Langebrauni portselanitööstuse esimene tööline ja mitmete tuntud dekooride nagu "Muhu mänd" ja "Draakon" autor. Portselanimaali õppis ta 16-aastaselt Langenbrauni portselanitööstuse stuudios eestipäraste mustrite portselanile maalijana. Teise maailmasõja lõpus 1944. aastal põgenes ta Eestist Saksamaale. Saksamaal töötas ta pärast sõda International Refugee Organizationi (IRO) koolis Geislingenis portselanimaali õpetajana. Saksamaal maalis ta ka lasteportreid ja maastikke ja valmistas rahvariideis nukke. 1950. aastal siirdus ta elama Ameerika Ühendriikidesse ning töötas seal New Yorgis Vosmansky stuudios keraamika disainerina ja Stuart & Shalexi kompaniis portselanlampide disainerina. Lisaks pidas ka erastuudiot New Yorgi Greenwich Village'is. Pärast selle sulgemist töötas ta kodustuudios Riverside Drive'il keraamikat maalides, kasutades peamiselt rahvuslikke motiive. Oli 23 aastat abielus Eesti Politseitalituse tuletõrjeinspektori Priit Jaan Parmaskiga.