Astrid Saava

Astrid Saava (sündinud 25. veebruaril 1938 Rasina vallas Tartumaal) on Eesti arstiteadlane, hügieenik ja rahvaterviseteadlane.

Astrid Saava on talupidaja tütar ja Merileid Saava õde.

Saava lõpetas 1956 Tartu 2. Keskkooli ja 1962 Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal. 1965–67 oli ta samas aspirantuuris, 1968 kaitses meditsiinikandidaadi kraadi hügieeni erialal väitekirjaga "Väikeste jõgede sanitaarse seisundi uurimise ja hindamise metoodikast Eesti NSV tingimustes". 1973 sai ta vanemteaduri kutse hügieeni erialal. 1975 kaitses Saava TÜ-s meditsiinidoktori kraadi väitekirjaga "Гигиенические аспекты использования и охраны водных ресурсов Эстонской ССР". Ta täiendas end 1968 Leningradis Sõjameditsiiniakadeemias, hiljem Rootsis, Poolas, Leedus jm. 1982 sai Saava professori kutse hügieeni erialal.

1962–65 ja 1967–70 oli Saava TÜ hügieenikateedri assistent, 1970–74 TPI sanitaartehnika probleemlabori vanemteadur, 1974–80 osakonnajuhataja, 1981–83 NSVL Hüdrometeoroloogia Riikliku Komitee Rakendusgeofüüsika Instituudi Balti mere osakonna teadur, 1983–87 ENSV Rahvamajanduse Juhtivate Töötajate ja Spetsialistide Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituudi professor keskkonna- ja töötervishoiu alal, 1987–90 TRÜ hügieenikateedri professor, 1990–1995 TÜ hügieeni ja keskkonnatoksikoloogia korraline professor, 1990–92 ka juhataja, 1993–98 tervishoiuinstituudi juhataja, 1995–2000 rahvatervise professor, 2000–2003 keskkonna- ja töötervishoiu professor ning 2003. aastast keskkonna- ja töötervishoiu emeriitprofessor. Ta on koostanud õppevahendeid.

Astrid Saava peamised uurimisvaldkonnad on Eesti ja Läänemere veevarude tervishoiuaspektid (sh väikejõgede sanitaarse seisundi uurimise ja hindamise metoodika täiustamine, bakteriaalse isepuhastumise uurimine, põhja- ja pinnavee kvaliteedi kujunemise seaduspärasused, Läänemere ja Soome lahe mikrobioloogilise seisundi kujunemine), rahvatervise arendamine Eestis (sh rahvatervise strateegia väljatöötamine alates 1992. aastast ning keskkonnast lähtuvad terviseriskid).

Saava osales rahvusvahelistes Soome lahe ja Läänemere veeuuringutes (1974–91). Ta on olnudVastastikuse Majandusabi Nõukogu liikmesriikide veekvaliteedi prognoosimise metoodika väljatöötamise töörühma liige (1974–1980), Soome-NSVL Soome lahe reostuskaitse teaduslik-tehnilise koostöö bioloogia töörühma liige (1974–1991), NSVL MN Teaduse ja Tehnika Komitee veevarude kompleksse kasutamise ja kaitse sektsiooni liige (1975–1980), Eesti TA looduskaitsekomisjoni liige (1976. aastast), Soome-NSVL vee kvaliteedi bioloogiliste parameetrite interkalibreerimise ekspeditsiooni NSVL delegatsiooni juht uurimislaeval "Aranda" (14.-18.08.1978), Läänemere Konventsiooni Helsingi Komisjoni Läänemere seisundi hindamise ekspertide töörühma liige (1978–1986), NSVL MTA asulahügieeni probleemkomisjoni liige (1979–1985), Eesti Arstiteaduse Nõukogu liige (1993–1997), Maailmapanga Eesti tervishoiureformi projekti inimressursside arendamise B.1 alakomponendi (Tervishoiu instituudi arendamine) koordinaator (1994–1998), LEONARDO da VINCI programmi projekti "Pro Healty Life – Interactive CD-ROM in Environmental Health for Professionals and Decision-makers" täitja (1999–2001), Põhja- ja Baltimaade Rahvatervisealase Partnerluse (BRIMHEALTH) nõukoja liige (1994–2003), Globaalse Rahvusvahelise Vee Hindamise (Eesti Arstiteaduse Nõukogu liige 1993–1997, GIWA) metoodika töörühma rahvatervise ekspert ja Läänemere alaregiooni töörühma liige (2001–05), sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu nõunik (1995–2001), Eesti Teadusfondi arstiteaduse ekspertkomisjoni liige (1995–2000), säästva arengu valitsuskomisjoni liige (1996–99), Säästva Eesti koostöövõrgustiku liige (aastast 1997), rahvatervise sihtkapitali juhtkomitee liige (aastast 1998), meditsiiniterminoloogia komisjoni liige (aastast 1990). Ta on Tartu Tervisekaitsjate Teadusliku Seltsi asutaja ja esimees (1998–2005).

Ta on osalenud Eesti seadusloomes ja riiklike dokumentide väljatöötamises veeseaduse, rahvatervise seaduse, joogivee standardi, Eesti keskkonnatervishoiu riikliku tegevuskava (NEHAP) ning Tartu strateegilise arengukava (Tartu Agenda 21) juures.

Astrid Saava on avaldanud üle 300 teadustrükise, sh 2 monograafiat.

• 2008 – Tartu Ülikooli aumärk
• 2008 – tervisekaitseinspektsiooni tänukiri
• 2006 – keskkonnaministeeriumi, Eesti Vee-ettevõtete Liidu ja Eesti Veeühingu Orase-nimeline veesäästuauhind
• 2003 – TÜ medal
• 1998 – TÜ arstiteaduskonna medal
• 1998 – keskkonnaministeeriumi tänukiri
• 1998 – kvaliteediauhind (Award of Excellence) ettekande eest "Public Health in the Newly Independent States of Europe" 25. rahvusvahelisel kunstide ja kommunikatsiooni konverentsil (30. august – 6. september 1998, New Orleans, Louisiana, USA)

• Microorganisms (kaasautor G. Rheinheimer). // Assessment of the Effects of Pollution on the Baltic Sea (1980)
• Environment and health in the Baltic countries (kaasautor). // Reports on a WHO Meeting (1994)
• Sanitary conditions in Lake Peipsi. // Lake Peipsi: Meteorology, Hydrology, Hydrochem. Tartu, 2001
• Public health research in Estonia. // Eur. J. Public Health 10 (2002) 3
• Water quality of Estonian water bodies (kaasautor E. Loigu). // Water Protection of the Gulf of Finland and Estonian Waterbodies. TUT Press, 2005
• Global International Waters Assesment – Baltic Sea (kaasautor). // GIWA Regional Assesment 17 (2005)
• Joogivee fluorisisaldus Eestis, selle tähtsus hambakaariese ja fluoroosi levimises ja ennetamises (kaasautor). Tartu, 2005
• Tap water fluoride level in Estonia (kaasautorid E. Indermitte, E. Karro). // Fluoride 40 (2007) 2
• 120 aastat sanitaarkontrolli Eestis (kaasautor T. Aro). // EA (2008) 12

• "Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII" Tartu, 1998, lk 29
• "Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980" Tartu, 1987, lk 126, II, lk 158
• "Eesti Entsüklopeedia" kd 14, lk 452
• "Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites" Tallinn, 1982, III kd, lk 361
• "Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986" Tallinn, 1986, lk 437, 501
• "International Book of Honor" 5th ed. ABI, 1998, lk 228
• Eesti Arst 3/1998, lk 186; 3/2008, lk 229
• "Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982–2007" Tartu, 2007, lk 148, 149, 151, 156, 159, 160, 161, 163, 166, 167, 391