Arnaud du Tilh

Arnaud du Tilh, hüüdnimega Pansette (surnud 1560), oli prantsuse talupoeg, tuntud Prantsusmaa ajaloo ühes kuulsamas petuloos Martin Guerre'i osava teesklemise tõttu.

Du Tilh oli pärit küllaltki vaesest perekonnast ning sai juba noorena tuntuks osava kelmi ning lugudevestjana. Ta tõmbas oma kelmustega enda peale paljude pahameele, kuid suutis end üldiselt alati jutuga välja keerutada. 1550. aastate alguses lahkus ta kodukülast ning osales Prantsusmaa poolel lahingutes Picardie's. On teada, et seal võitles, kuigi vastaspoolel, ka Martin Guerre, kuid kaks meest tõenäoliselt siiski ei kohtunud, sest Guerre saabus sinna alles 1557. aastal, kui du Tilh oli sõjaväest juba lahkunud. 1556. aasta paiku kohtus ta kahe Guerre'i tuttavaga, kes pidasid teda viimaseks. Ilmselt siis küpses tal plaan varastada Guerre'i identiteet ning üle võtta tema vara ja naine. Samal aastal läks ta Artigat'sse, Guerre'ide kodukülla, ning esines veenvalt Martin Guerre'ina. Enamik külaelanikke, sealhulgas pereliikmed, jäidki teda esialgu uskuma. Ajaloolane Natalie Zemon Davis arvab siiski, et Martini naine Bertrande pidi tema pettuse küllaltki kiiresti läbi nägema, sest intiimsetes olukordades oleks see paratamatult ilmsiks tulnud. Nõnda pakub ta välja hüpoteesi, et naine aitas du Tilhil pettust varjata, et abielunaisena külaühiskonnas paremat positsiooni saada ning endale majanduslikult rohkem kindlustatum elu tagada. Davis oletab ka, et nii Bertrande kui ka Arnaud võisid olla uue usutunnistuse (hugenottide) pooldajad, mis neid veelgi lähendas ning andis ka moraalse põhjenduse abielurikkumiseks.

Esialgu said Arnaud ja Bertrande väga hästi läbi, neil sündis tütar ning mees suurendas osavalt oma varandust Martini valduste müügiga. Kuid seoses viimastega tekkisid tal tülid oma "onu" Pierre Guerre'iga, kes hakkas teda peagi petiseks pidama. Tõenäoliselt reetis du Tilhi ennekõike ta mittebaski päritolu. Muus osas aga esines ta Martin Guerre'ina suisa laitmatult, sest tal oli hea mälu ja suurepärane näitlemisoskus. 1559. aastal kaebas Pierre Guerre ta siiski pettuses süüdistatuna kohtusse. Lisaks sellele süüdistati teda ka ühe aadliku maja süütamises, mille eest ta ka vangistati. Viimases asjas leidis kohus ta siiski süütu olevat, kuid Pierre kaebust hakati Rieux' kohtus peagi tõsiselt arutama. Süüdistusele lisas kaalu see, et vormiliselt oli ta esitatud Bertrande'i nimel, kes Davise arvates jäi siiski du Tilhi poolele. Tõenäoliselt leppisid nad kokku käitumismalle ning naine pühendas talle jätkuvalt väikeseid saladusi Martini kohta, mis võimaldasid petturil kohtus edukalt Martinina esineda. Siiski mõstis kohus mehe lõpuks süüdi, kuid Arnaud kaebas otsuse Toulouse'i kohtusse edasi. Seal esines ta tunuvalt veenvamalt ning kohtunikud jäid teda uskuma. Nüüd vangistati valesüüdistuse esitamises kahtlustatuna nii Pierre kui ka Bertrande ning tundus, et vale-Martin võib protsessi võita. Kuid siis ilmus välja tõeline Martin Guerre ning ehkki du Tilh väitis, et tema on ikkagi tõeline Martin, suudeti peagi tõestada vasupidist. Arnaud du Tilh mõisteti surma ning kohtuotsus viidi täide Martin Guerre'i maja ette püstitatud võllapuul.