Aleksei Melnikov

Aleksei Pavlovitš Melnikov (10. märts 1867 Moskva – 15. märts 1934 Tartu) oli Vene poliitik ja jurist, Tartu Ülikooli õppejõud.

Aleksei Melnikov oli tuntud vene kirjaniku, vanausuliste elulaadi kirjeldaja Pavel Ivanovitš Melnikov-Petšerski (Па́вел Ива́нович Ме́льников-Пече́рский) poeg.

Tsaariajal töötas ta Eestis rahukohtuniku ja pikemat aega Pihkva ringkonnakohtu liikmena.

Revolutsiooniaastail liitus Melnikov konstitutsiooniliste demokraatide (nn kadettide) parteiga, osales Vene kodusõjas ning oli Nikolai Judenitši juhitud Loodearmee valitsuses asjadevalitseja. 1920. aastast elas ta paguluses Eestis.

1921. aastal asus Aleksei Melnikov tööle Tartu Ülikooli õigusteaduse õppejõuna, pidades loenguid alul kriminaalprotsessist ning alates 1928. aastast kriminalistikast. Tal puudus küll akadeemiline kraad, mistõttu jäi vaid õpetajaks, ent lõi ülikoolis esmaklassilise kriminalistikakabineti. Melnikov kuulus Vene Akadeemilisse Gruppi Eestis. Ta oli ka väga populaarne õppejõud.

Elu lõpul hakkas ta kirjutama ilukirjandust. Melnikovi detektiivromaanid "Krahv Gorjanski tapmine" (Tartu, 1933) ja "Häbimärk (Sfregio)" (Tartu, 1934) põhinevad tõsielul, neis peegeldus tema pikaajaline kogemus kriminalistikas. Kirjandusteadlase Sergei Issakovi sõnul "rikastavad tema romaanid olulisel määral Vene diasporaa mitte just rikkalikku detektiivkirjandust".

Aleksei Melnikov põdes vähki ja suri operatsioonil Tartu Ülikooli haavakliinikus. Tema matustel Tartus Uspenski kirikus 18. märtsil 1934 osales kogu õigusteaduskond.

• R. Õunap "Tartu ülikooli õigusteaduskonna kriminalistikaõpetaja A. P. Melnikov" – Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetused = Acta et commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis). Seeria C, 1935, XVII-4, lk 3–4