Albert Repson

Albert Repson (venepäraselt Альберт Густавович Репсон; 4. november 1921; Moloma küla, Nikolski maakond, Põhja-Dvina kubermang (endine Vologda kubermang); praegu Oparino linnapiirkond, Oparino rajoon, Kirovi oblast, Venemaa – 22. august 1995 Tallinn) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane (major) ja Eesti NSV tööstustegelane.

1939. aastal kolis perekond Krasnodari kraisse Otradnaja rajooni Novo-Estonovskoje külla, kus Albert lõpetas külakooli. Seejärel jõudis ta õppida kaks aastat Armaviri Toiduainetööstuse Tehnikumis, kui Teise maailmasõja Nõukogude-Saksa sõja alguses 1941. aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse. Ta suunati tööpataljonidesse, kus ta osales kaitseehitiste rajamisel Ukraina NSV-s Rivne oblastis ja Põhja-Kaukaasias.

1942. saadeti ta formeeritavasse Eesti korpusse. 1943 lõpetas ta Podolski Jalaväekooli ja sai leitnandi auastme. Juhtis jalaväeroodu, mis osales praeguse Pihkva ja Leningradi oblasti vallutamises Saksa vägede käest.

925. Laskurpolgu Repsoni rood osales Laskurkorpuse koosseisus 29. septembril 1944 Suure Väina dessandis Muhu saarele.

Katkend tema teenete kirjeldusest Nõukogude Liidu kangelase nimetuse saamise taotluses:

„"Selles lahingus leitnant Repson sai haavata mõlemast käest, kuid ei rääkinud sellest kellelegi. Oma elu hoidmata, viis ta rühma julgele rünnakulevaenlase vastu platstardi laiendamiseks. Sellel ajal võttis vaenlane ette vasturünnaku ülekaalukate jõududega. Kangelasohvitser, minnes ise kõige ees, tõstis üles roodu, oskusliku tulega ja manöövriga paiskas vaenlase tagasi paanilisse taganemisse. Leitnant Repson jäi rivvi kuni lahingu lõpuni ja oli nõus evakuatsiooniga alles pärast roodukomandöri käsklust. Oma kangelasliku teoga kindlustas ta dessandi maandumise ja saare täieliku vabastamise"“

NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 24. märtsist 1945 ülemjuhatuse ülesannete eeskujuliku täitmise ja ülesnäidatud mehisuse ning kangelaslikkuse eest võitluses Saksa fašistlike röövvallutajatega anti leitnant Albert Repsonile Nõukogude Liidu kangelase nimetus, Lenini orden ja Kuldtähe medal nr 4555.

Pärast ravi osales veel Kuramaa lahingutes. 1945. aastal astus NLKP-sse.

• 1949 lõpetas õhtukeskkooli ja EKP Vabariikliku Parteikooli
• 1960 lõpetas Kuibõševi-nimelise Moskva Üleliidulise Kaugõppe Ehitusinseneride Instituudi
• Aastatel 1955–1960 oli Kunda Tsemenditehase direktor
• Aastatel 1960–1977oli Tallinna Ehituskeraamika Tehase direktor

• Lenini orden
• Isamaasõja ordeni I järk
• 1950 orden "Austuse märk"
• Tallinna linna aukodanik (1978)