Aili Paju

Aili Paju sündis 8. septembril 1938 Tartus, esimesed eluaastad möödusid Tartumaal Sadalas. 1941. aasta kevadel kolis pere Kohtla-Järvele.

Ta õppis 1946–1957 Kohtla-Järve 1. Keskkoolis ning tegeles aktiivselt spordiga (Eesti noorte rekordiomanik odaviskes) ja muusikaga (orkestril hõbemedal vabariigi konkursilt). Aastatel 1957–1961 õppis Paju Tartu ülikooli arstiteaduskonna kehakultuuriosakonnas, omandas õpetaja kutse.

Aili Paju kuulus Eesti koondvõistkonda kergejõustikus ja võrkpallis, mängis rokkbändis "L'Organola" kitarri. Aastail 1961–1963 töötas Paju treenerina Kohtla-Järve Laste Spordikoolis. 1963–1968 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas arst-terapeudiks. Aastatel 1967 kuni 1994 töötas Paju Tartu ülikoolis. Alates 1994. aastast on ta vabakutseline kirjanik.

Ta kaitses meditsiinikandidaadi kraadi 1970. a., meditsiinidoktori kraadi 1975. a. ning oli Tartu ülikooli professor aastast 1979. Loengukursused ülikoolis: biokeemia, taastusravi, psühhosomaatika; rahvaülikoolis – loodusravi. Aili Paju organiseeris ja juhtis Maarjamõisa kliiniku ravikehakultuuri osakonda.

Aili Paju on mitme kodu- ja välismaise arstiteadusliku seltsi liige ning on olnud ka Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni president aastatel 1976–1980.

Esimene teadustöö "Platoo ja selle ületamine" on spordipsühholoogiast. Üliõpilasena töötas molekulaarbioloogia laboris, uurides [[]]r-RNA füsiko-keemilisi omadusi. Alates 1966. aastast süvenes inimese hormonaalse regulatsiooni iseärasustesse stressi tingimustes. Töötanud välja geelfiltratsiooni meetodi seotud ja vabade katehhoolamiinide määramiseks veres. 1980. aastal jätkas tööd TÜ ÜMPI hormonaalse adaptatsiooni töörühma juhina. Tsentraalsete ja perifeersete hormonaalsete süsteemide reaktsioone jälgiti vastsündinuil ja sünnitajatel, tervetel treenitud ja treenimata ning ajutrauma üleelanud inimestel. On juhendanud-konsulteerinud 11 kaitstud väitekirja.

Kirjanduslikku tegevust alustas Aili Paju 1963. aastal vestete ja esseede avaldamisega ajakirjanduses. Kirjanduslik tegevus hõlmab publitsistikat, ilukirjandust ja loodusravi.

• 1979. aastal ilmus Loomingus nr 1 romaani "Merkuuri tütar" esimene osa.
• Artiklisarjad loodusravist ja ravimtaimedest:

• "Rahvameditsiin eile, täna, homme" ajakirjas Horisont (alates nr. 6, 1983–1984)
• "Aed kui apteek" ajalehes Edasi (1985, 86,87, august)
• "Ravimtaimed ja tervis" ajakirjas Rohuteadlane (1991–1996, koostöös A. Raali, K. Tamkiviga)

Ilukirjandus, publitsistika, esseed

• “Merkuuri tütar” – Looming 1979, 1, lk. 3–36.
• "Merkuuri tütar" (romaan; Tartu, 1983; teine, täiendatud trükk Tartu, 2005)
• "Betti, kibuvits õitseb" (mälestusteraamat Betti Alverist) (Tartu, 1992, 2006)
• "Teadjanaine" (Tartu, 1994, 2004, soome k. 2008)
• "Kotkas, mu päevade suvi: ühe suve vinjetid" (Tartu, 1996)
• "Need päevad on minu: ühe kevade ja suve vinjetid" (Tartu: Akkon 2001)
• "Seda kuuske peab kuulma" (kaasautor Arne Ader; Tallinn: Ajakirjade kirjastus 2007)
• "Mõtisklus psühhosomaatikast" (2004, Tartu: Hermes 2008)
• "Stress kui asümmeetriline seisund: loomulik ravi" (kaasautor Riina Raudsik; Tallinn: Maalehe Raamat, 2007)
• "Stress ja heliravi" (kaasautor R. Raudsik; Tartu, 2009)
• "Minu ülikool. Väljavõtteid päevikust aastatel 1963–1993" (AS Eesti Ajalehed, Tallinn, 2010)
• "Kohtumine Lennart Meriga" (Petrone Print, Tartu, 2015)
• "Elu on siin" (Kirjastus Hermes, Tartu, 2017)

Taime- ja loodusravi

• "Aed kui apteek" (1991)
• "Ravimtaimed metsas" (kaasautor K. Tamkivi) (1992)
• "Sootaimed" (Tallinn: Maalehe Raamat 1999)
• "Aed ja mets kui apteek" (1995, Tallinn: Maalehe Raamat 2000, Hermes 2012)
• "Loodusravi" (1991, 1997, 2002, 2007)
• "Sootaimed – maaema ravimid" (1999)
• "Ravimtaimede oskussõnastik" (kaasautor Lembit Kuhlberg; Tallinn: Maalehe Raamat 2001)
• "Kui taimed räägiksid" (2003)
• "Ravimid roheluses" (Tallinn: Maalehe Raamat 2004)
• "Ravimtaimed looduses ja apteegis" (Tallinn: Agitaator 2008)
• "Targad taimed taskus" (Hermes, 2011)
• "Elujõud ja loodusravi" (Hermes, 2013)
• "Vastuvõtt ilma järjekorrata" (Tervisekirjastus, 2016)

Artiklid

• Aili Paju, Tamm kasvab, kasukas seljas

Õppekirjandus

• "Taastumine spordis" (1976) – Loengud spordibiokeemiast vk. (1977)
• "Ravikehakultuur sisehaiguste puhul" (kaasautor V. Utso) (1978, 1985)
• "Meditsiinilt sportlasele" (1979)

Intervjuud

• Rein Veskimäe. Ahelreaktsioon. – Horisont, 1977, nr 9, lk 14–16
• Intrigeerivaid küsimusi Aili Pajule. – Kehakultuur, 1978, nr 5, lk 139–140
• V. Heuer. Inimene on tulnud ilma rõõmu jaoks. – Kehakultuur, 1983, nr 10, lk 304–305
• Vastab Aili Paju. Eesti Kirik, 28. märts 1991
• Kalju Lomp. Silmast silma. Rahva Hääl, 27. märts 1993
• Juune Holvandus. Rõõmsa südamega. – Kultuur ja Elu, 1995, nr 4, lk 4–9
• Nasta Pino. Eesti kõige tegevamad taimed on kõrvenõges, raudrohi, vereurmarohi ja võilill. – Maaleht, 27. juuli 1995, lk 7.
• Eha Vaard. Pooltund Aili Pajuga. – Kameelia, 1996, 1, lk 25–26
• Anne Veskimeister. Mil moel ammutada elujõudu? Terviseleht, 1. märts 2005
• Aili oskab lindude keelt. – Pere ja Kodu, 2006, nr 1, lk 52–55
• Juune Holvandus "Milleks meile loodusravi?" – Kodutohter, Talv 2001/2002, nr 2, lk 40
• Mari Järvelaid "Eesti rahvas jääb kestma" Moodne Meditsiin, november 2005, lk 33
• Meelike Saarna "Müts pähe, sall kaela" Ajakiri Üks 2006, nr 1, lk 62
• Agne Adamson "Tervet vaimu hoiab ainult terve keha" Tervis apteegist, YA Ülikooli apteek, sügis 2006, lk 12
• Teet Korsten Taimetargast meditsiinidoktor tähtsustab rahvaharidust Põhjarannik, 29. september 2012
• Kaja Roomets "Rahvaravitsejat varitseb oht saada jantlejaks" Õhtuleht, detsember 2013, lk
• Kristel Rõss "Suurim vabadus on, kui ei pea tegema seda, mida ei taha" Naisteleht, veebruar 2014, lk

• Kristiina Tõnisson. Maris Parkeri kiindumused. – Noorte Hääl, 18. märts 1979 (retsensioon proosateosele "Merkuuri tütar")
• Hans Luik. Tugev debüüt. – Noorus, 1979, nr 7, lk 15 (retsensioon proosateosele "Merkuuri tütar")
• Maili Kangur. Kirjanduskuu: Jaanuar. – Kodumaa, 26. jaanuar 1983 (retsensioon raamatule "Merkuuri tütar")
• Ülo Tonts. Maris Parker jutustab oma loo. – Sirp ja Vasar, 13. mai 1983, lk 7
• Valeeria Villandi. Proportsioonide mittearvestamine. (Arvustus raamatule "Merkuuri tütar".) – Looming 1983, 9, lk. 1280–1281
• Oskar Kruus. Emantsipeerunud naistel ei vea! – Keel ja Kirjandus, nr 9, 1983, lk 509–510
• Maie Kalda. Jumalatütar. – Keel ja Kirjandus, 1983, nr 9, lk 510–511 (retsensioon raamatule "Merkuuri tütar")
• Aivo Lõhmus. Las õitseb kibuvits? – Postimees, 10. detsember 1992, lk 7 (retsensioon raamatule "Betti, kibuvits õitseb")
• Karl Muru. Mälestusteraamat Betti Alverist. – Akadeemia, 1993, nr 1, lk 174–177 (retsensioon raamatule "Betti, kibuvits õitseb")
• Astrid Reinla. Legendi konnasilmad. – Eesti Ekspress, 12. veebruar 1993, lk 21 (retsensioon raamatule "Betti, kibuvits õitseb")
• Teet Veispak. Rumala edevuse laat. – Looming, 1993, nr 2, lk 271 (retsensioon raamatule "Betti, kibuvits õitseb")
• Kati Murutar. Ametniku autoportree. – Rahva Hääl, 14. november 1994, lk 6 (retsensioon raamatule "Teadjanaine")
• Juune Holvandus. Kotkas, mu päevade suvi. – Kultuur ja Elu, nr 1, lk 31–32
• Reet Kudu. Aili Paju ja Axel Munthe fenomen. – Sirp, 21. veebruar 1997, lk 11 (retsensioon raamatule "Kotkas, mu päevade suvi")
• Eva Luts. Aili Paju tunneb ravimtaimi ja nõidu, aga ise ravib ainult oma tuttavaid. – Liivimaa Kuller, 17. märts 1997, lk 19.
• Südamlikud õnnesoovid prof. Aili Pajule. – Eesti Arst, 2003, nr 11, lk 818.
• Juune Holvandus. Maris Parker – naine kui tulejutt. – epl.ee, 3. juuni 2006
• Eda Merisalu. Aili Paju 70. – Eesti Arst, 2008, nr 10, lk 825.
• Sirje Pärismaa. Roheline kingitus maaülikoolile. – Maaülikool, 26. veebruar 2009, lk 4.
• Peeter Olesk. Rahulolematus tõega, Õhtuleht, 29. mai 2010
• Eve Rohtla. Loodus peitub eestlase veresügavustes. Ajakiri 60+, november 2012.
• Kaja Roomets. Tervistumine on kirglik akt. Tervendaja, jaanuar 2014

• Biograafia ESBL-is