Sulev Luik

Sulev Luik (16. aprill 1954 Kilingi-Nõmme – 29. juuni 1997) oli eesti näitleja.

Lõpetas 1976. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 7. lennu. Töötas näitlejana Noorsooteatris aastatel 1976–1988 ja Eesti Draamateatris 1988–1997.

Sulev Luige kõige meeldejäävamad rollid on Valgre "Valge tee kutses" (Noorsooteater 1985) ja Luarvik Grigori Kromanovi filmis ""Hukkunud Alpinisti" hotell" (1979).

Sulev Luik tapeti 29. juunil 1997. aastal oma kodu lähedal Kadrioru pargis. Politsei tabas mõrvarid 17.–18. augustil. Tapmises osalenud kolm kindla elu- ja töökohata isikut mõisteti 8–12 aastaks vangi. Kriminaaluurijate sõnul oli mõrva motiiviks joomingu käigus tekkinud tüli. Uurimisel leidis kinnitust, et Luik läks ise oma hilisemate tapjate juurde ja tarvitas koos nendega alkoholi.

Teatrirolle

Noorsooteatris

• 1976 "Godot'd oodates" – Estragon
• 1978 "Cinzano"
• 1978 Anton Tšehhovi "Kajakas" – Treplev
• 1979 "Ramilda-Rimalda"
• 1980 ""Hamleti" lavastamine Alamkolka külas" – Šimurina
• 1981 "Elektra saatus on lein" – Ezra ja Orin Mannon
• 1982 "Optimistlik tragöödia" – Valgekaartlik Ohvitser
• 1982 "Püha Johanna"
• 1983 "Härra Amilcar"
• 1985 "Lendas üle käopesa"
• 1985 "Valge tee kutse" – Valgre
• 1986 "Misantroop" – Philinte
• ...

Filmirollid

• 1976 "Võsakurat", režissöör Peeter Simm – Episoodiline roll
• 1979 ""Hukkunud Alpinisti" hotell", režissöör Grigori Kromanov – Luarvik
• 1979 "Kõrboja peremees (film)" – Episoodiline roll
• 1980 "Metskannikesed", režissöör Kaljo Kiisk – Sander
• 1980 "Kaks päeva Viktor Kingissepa elust", režissöör Tõnis Kask – Voldemar Vöölmann
• 1982 "Arabella, mereröövli tütar", režissöör Peeter Simm – Pillimees/mereröövel
• 1983 "Corrida", režissöör Olav Neuland – Tarmo
• 1984 "Reekviem", režissöör Olav Neuland – Major Andrei Dobrjanski
• 1984 "Kaks paari ja üksindus", režissöör Tõnis Kask – Viiulimängija
• 1986 "Õnnelind flamingo", režissöör Tõnis Kask – Miilitsauurija
• 1987 "Saja aasta pärast mais", režissöör Kaljo Kiisk – Eesti poeet
• 1987 "Tants aurukatla ümber", režissöör Peeter Simm – Saaremägi
• 1987 "Брод", režissöörid Andrei Dobrovolski ja Georgi Dultsev – Saksa ohvitser
• 1988 "Большая игра" (seriaal), režissöör Semjon Aranovitš – Osatäitja
• 1988 "Vernanda", režissöör Roman Baskin – Mees
• 1988 "Varastatud kohtumine", režissöör Leida Laius – Uibo
• 1988 "Государственная граница". Солёный ветер
• 1989 "Похищение чародея", režissöör Viktor Kobzev – Piiskop Albert
• 1989 "Латыши?!", režissöör Gennadi Zemel – Osatäitja
• 1989 "Äratus", režissöör Jüri Sillart – 1. linnamees
• 1989 "Inimene, keda polnud", režissöör Peeter Simm – Marodöör/propagandajuht
• 1990 "Духов день" ("Hingedepäev"), režissöör Sergei Seljanov – Riigimees
• 1991 "Sala", režissöör Una Celma – Osatäitja
• 1991 "Rahu tänav", režissöör Roman Baskin – Tiidus
• 1992 "Surmatants", režissöör Tõnu Virve – Schiekel Kalt
• 1992 "Noorelt õpitud", režissöör Jüri Sillart – Klorofüll
• 1993 "Hysteria", režissöör Pekka Karjalainen – Sergei autojuht
• 1996 "Le Violon de Rothschild", režissöör Edgardo Cozarinsky – Osatäitja
• 1997 "Minu Leninid", režissöör Hardi Volmer – Zimmermann, Saksamaa välisministri sekretär

Tunnustus

• 1986 Ants Lauteri nimeline auhind
• 1987 Eesti NSV teeneline kunstnik

Isiklikku

Sulev Luik oli abielus Heili Luigega (1960) ning neil oli 2 poega, üks nendest on näitleja Markus Luik.

Kirjandus

• Ivika Sillar, "Tema Majesteet Komödiant" (näitleja Sulev Luik) – Teater. Muusika. Kino 1988, nr 12, lk 70–82
• Seltskond suure musta koeraga: Kuidas jõuti jälile Sulev Luige tapjatele. – Politsei, 1999, nr 2, lk 12–14
• Rait Avestik, "Sulev Luik". Tänapäev, Tallinn 2011, 336 lk; ISBN 9789949271238