Matthias Siegmann

Matthias Siegmann (1607 Altenhaus Magdeburgi lähedal, Brandenburgi mark – 1696 Tallinn) oli Eesti vaimulik.

Siegmann immatrikuleeriti 2. mail 1629 Wittenbergi ülikooli. Oli 4. oktoobrini 1635 Salzwedeli (asub praeguse haldusjaotuse järgi Saksi-Anhalti liidumaal).

Oli arvatavasti juba aastast 1636–1640 Haapsalu Püha Johannese koguduse adjunktõpetaja (Heinrich Lindemanni abiline vaimulikus ametis), aastal 1641 (andis ametivande 11. mail 1641) sama koguduse abiõpetaja, aastatel 1641–1657 sama koguduse õpetaja. Piiskopi visitatsioonil aastal 1639 nõuti hingekarjaselt, et ta õpetaks Stahli manuaali alusel katekismuse viit peatükki, palveid ja pihisõnu ning kuidas neid hiljem palvetes kasutada. Kõrvaldati 12. veebruaril 1657 ametist kui fanaatik ja impos mentis (aru kaotanud). Tema sooviks oli kõik rahvad ühte usku liita, oli tugevalt mõjutatud sünkretismi ideoloogiast. Läks Saksamaale, kus kulutas ära kogu oma varanduse ja pöördus seejärel Eestimaale tagasi. Kutsuti aastal 1667 Anna koguduse abiõpetajaks tingimusel, et ei jutlusta enam oma usulisi vaateid. Oli Anna koguduse abiõpetaja aastatel 1667–1680. Andis seejärel vanaduse tõttu koguduse teenimise üle väimehele Johannes Victorinus Boretiusele ning elas ise Tallinnas. Ta maeti 9. juulil 1696 Tallinna Niguliste kirikusse.

Isiklikku

Tema väimees Johannes Victorinus Boretius oli Anna koguduse adjunktõpetaja, Saarde Katariina koguduse õpetaja, Rõuge Maarja koguduse õpetaja, hooldades ka Vastseliina Katariina kogudust.