Leili Kuldkepp

Leili Kuldkepp (10. veebruar 1931 Penuja vald – 7. mai 2008 Tallinn) oli eesti ehtekunstnik ja kunstipedagoog.

Ta sündis Viljandimaal talunike perekonnas. Lõpetanud keskkooli, jätkas ta õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Tööd alustas ta joonistusõpetajana Tallinna Pedagoogikaülikoolis, olles seejärel aastatel 1962–1995 ehte- ja sepakunsti õppejõud Kunstiinstituudis. Aastast 1999 oli ta Eesti Kunstiakadeemia auliige.

Leili Kuldkepi tegevus oli võrdselt oluline nii tegevkunstnikuna kui ka tulevaste ehtekunstnike koolitajana. Ta oli produktiivne kunstnik, kelle töödest umbes 50 säilitatakse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogudes. Teda loetakse Eesti ehtekunsti klassikuks.

Ühena esimestest hakkas ta ehete valmistamisel kasutama kohalikke mineraale, mida lihvis ise. Oma teadmisi ja oskusi täiendas ta Eesti Teaduste Akadeemias geoloogi Dimitri Kaljo juures ja Jekaterinburgi kivilõiketehases Venemaal.

Sügisel 2006 toimus Tallinnas tarbekunsti- ja disainimuuseumis tema isikunäitus, kus oli välja pandud 112 Leili Kuldkepi tööd.

Tema loomingut on tutvustatud Barbara Cartlidge'i koostatud rahvusvahelises väljaandes "Les bijoux au XXe siècle", mis ilmus 1986. aastal Pariisis. Leili Kuldkepp on koostanud ka 650-leheküljelise autobiograafia, mis ei ole siiani veel trükis ilmunud.

Tunnustused

• Jabloneci ehtekunsti konkurssnäituse preemia (1974 ja 1977)
• Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus (1980)
• Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (1980)