Karl Inno

Karl Inno (1/14. november 1908 Lustivere vald – 12. november 1994 Oneida, New Yorgi osariik) oli eesti majandusteadlane.

Ta lõpetas 1927. aastal Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja 1932. aastal Tartu Ülikooli cum laude. Samal ajal õppis ta ka Ühistegevuse Instituudis. 1936. aastal sai ta magistrikraadi käitismajanduse alal (mag. rer. oec., Ühistu mõiste ja liigitus).

1932. kuni 1938. aastani oli ta Ühistegevuse Instituudis lektor. 1935. aastal kandideeris ta Tartu Ülikooli ühistegevuse professoriks, kuid kaotas Jaan Tõnissonile. Alates 1936. aastast oli ta Tartu Ülikooli õppejõud, aastatel 1938-1940 ja 1941–1944 Tartu Ülikooli majandusteaduskonna panganduse ja kindlustusasjanduse adjunktprofessor.

1944. aastal põgenes Inno koos perega Saksamaale, kust 1950. aastal siirduti USA-sse New Yorgi osariiki. Seal töötas ta pearaamatupidaja ja revidendina ning kirjutas artikleid majandusteaduse ja eesti ajaloo teemadel. Ta oli Eesti Teadusliku Ühingu Ameerikas liige. Kuni 1980. aastani oli ta ajakirja Aja Kaja toimetaja.

Karl Inno suri Ühendriikides, tema tuhk maeti 1995. aastal Põltsamaa kalmistule.

Isiklikku

Inno abiellus 1933. aastal Erika Pladoga, neil sündis kaks tütart, kellest teine suri 1945. aastal Saksamaal.

Karl Inno stipendium

1995. aastal asutasid Karl Inno lesk, tütar ja sõbrad Karl ja Erika Inno stipendiumifondi. Fond toetab Tartu Ülikooli majandusteaduskonna bakalaureuse- ja magistriõppe finantsharu üliõpilasi, jäädvustades nii Karl Inno mälestust ja soodustades ühistegevuse arengut. Stipendiumi on saanud Priit Sander, Anu Algoja, Olga Luštšik, Henri Vaher, Margus Kõomägi, Andres Luts, Kaspar Ojasoo, Elis Ruus, Lolita Bagojan, Mariel Aim.