Kadi Taniloo

Kadi Taniloo-Tekkel (enne eestistamist aastani 1936 Keete Tanilov; seejärel Kadi Taniloo; aastast 1960 Kadi Tekkel; 25. jaanuar 1911 Rõuge vald – 14. veebruar 1998 Tartu) oli eesti näitleja, lavastaja ja kultuuriajakirjanik.

Elukäik

Ta lõpetas aastal 1929 Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi. Aastatel 1929–1932 õppis ta Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat, õppides samaaegselt Voldemar Mettuse teatristuudios ja Arno Niitofi juures laulmist. Ta oli Korp! Filiae Patriae vilistlane.

Ta oli aastatel 1932–1940 Vanemuise teatri näitleja. Vanemuise draamatruppi kutsus teda teatri direktor kirjanik August Gailit. 1940. aastal siirdus ta tööle Tallinna, kus oli järgnevad neli aastat Estonia teatri näitleja-laulja.

Põgenes Suure põgenemise lainega aastal 1944 Saksamaale Berliini. Osales aastatel 1946–1949 Suurbritannia okupatsioonitsoonis näitleja-lavastaja Kaarel Söödori eestvõttel asutatud Oldenburgi Eesti Rahvusteatri tegevuses.

Aastal 1949 lahkus ta Saksamaalt, asudes elama Ameerika Ühendriikidesse. Aastal 1950 asutas ta koos Henrik Visnapuuga New Yorgi Eesti Teatri, tegutses seal aastani 1995 näitleja, lavastaja ja dramaturgina.

Kadi Taniloo tegi kaastööd ajalehtedele Vaba Eesti Sõna ja Vaba Eestlane ning Münchenis Vaba Euroopa raadiole, lisaks töötas Ameerika Hääle direktorina.

1994. aastal tuli ta tagasi Tartusse, kus huvitus elavalt Tartu muusikaelust ning osales Vanemuise Seltsi tegevuses, mille auliikmeks ta 1996. aasta jaanuaris valiti.

Isiklikku

Tema vend oli skulptor Endel Taniloo. Kadi Taniloo oli kaks korda abielus: tema esimene abikaasa Ernst Kaldma (1909–?) oli audiitor, teine abikaasa Heinrich Tekkel (1908–1993) oli farmatseut.

Lavastusi

• 1950 August Mälk "Vaese mehe ututall"
• 1951 Eduard Künneke "Onupoeg Bataaviast"
• 1965 Arvo Mägi "Eedeni aias"
• 1972 Artur Adson "Iluduskuninganna"
• 1980 Eduard Vilde "Pisuhänd"