Johannes Carl Gysbert Immanuel Russvurm

Johannes Carl Gysbert Immanuel Russvurm (perenime rööpkuju: Russwurm, 19. märts 1855, Haapsalu – 2. juuni 1939, Berlin-Weissensee) oli Eesti pedagoog ja tehnikateadlane.

Elulugu

Johannes Carl Gysbert Immanuel Russvurm oli baltisakslane ja Carl Friedrich Wilhelm Russwurmi poeg.

Lõpetas 1877 masinainsenerina Riia Polütehnikumi. Oli 1877–78 töökoja ametnik Peterburi Tehnoloogiainstituudis, 1878–92 insener Balti raudtee peamehaanikubüroos, ühtlasi 1882–94 õppetöökoja juhataja ning mehaanika ja füüsika õpetaja Tallinna Raudtee Tehnikakoolis ning 1892–95 peamehaanik Peterburi firmas Beckmann&Ko. 1895–98 E. Peterseni tehnikabüroo kaasomanik, aastast 1898 katla- ja küttesüsteemide projekteerimis- ja ehitusfirma omanik ja tehniline juhataja Peterburis. Pärast I maailmasõda naasis Eestisse, 1922–29 Tallinna Tehnikumi õppejõud. Luges soojusmajanduse, vedurite ja rongiliikluse, automobiilide, lennumasinate, tuulejõumasinate ja veeturbiinide kursusi. Lahkus 1932 Saksamaale.

Teadustöö

Uurimisvaldkonnad: masinamehaanika, jõuülekande- ja pidurimehhanismid. Katsetas uusi meh konstruktsioone, töötas välja uudse tehnilise lahenduse võrgukudumismasinale. Avaldas oma isa biograafia, koostas ja publitseeris ülevaate vabrikukorstnate konstruktsioonidest ja ehitusest (sisaldas 30 projekti).

Teoseid

• Aus dem Leben meines Vaters und meiner Vorfahren. // Herdflammen (1924) 11
• (1925) 1.

Kirjandus

• Tallinna Tehnikum 1918–1928. Tallinn, 1928, 43
• Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986, 35.
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013