Jaan Kopvillem

Jaan Kopvillem (12. juuli 1885 – 13. mai 1956 Stockholm) oli Eesti diplomaat, keemik ja teadlane (Dr. Phil)

Haridus

Alghariduse omandas Soosaare vallakoolis ja Kolga-Jaani kihelkonnakoolis, lõpetas Tartu Õpetajate Seminari 1906, sooritas küpsuseksami Peterburis Esimese Kadetikorpuse juures 1912 ja seejärel õppis Riia Polütehnilise Instituudi keemiaosakonnas 1913–1915; õppis eksternina Imperial College of Science and Technology’s Londonis 1919–1921 ja töötas samal ajal Eesti saatkonnas Londonis. Lõpetas Leipzigi Ülikooli keemiateaduskonna 1925.

Täiendusõpe

Zürichi Tehnikaülikool 1925–1927; TÜ stipendiaat Imperial College of Science and Technology’s Londonis 1929–1930.

Teaduskraad ja kutse

dr. phil. nat 1927 (Zürichi Tehnikaülikool).

Teenistuskäik

Kolga-Jaani kihelkonnakooli juhataja 1906–1908; algkooliõpetaja Kuramaal 1908–1913; õpetaja Pärnus ja Pärnumaa volikogu ning maavalitsuse liige 1915–1918. Eesti välisdelegatsiooni sidemehena lahkus Eestist 1918, oli Eesti saatkonna sekretär Londonis 1918–1920 ja ühtlasi saatkonna diplomaatiline asjur 1920–1922; Eesti delegatsiooni peasekretär Rahvasteliidu Täiskogu istungil 1920 ja Eesti delegatsiooni juht Rahvasteliidu Praha kongressil 1922. TÜ õlikivide uurimise laboratooriumi keemiatehnoloogia assistant 1927–1930, 1932, dotsent 1932; TÜ tehnikaosakonna/teaduskonna dotsent 1934–1936; keemilise tehnoloogia professor 1935/1936 ja tehnikateaduskonna dekaan.

TTÜs 1936–1944: keemiaosakonna keemilise tehnoloogia erakorraline professor 1936–1938, korraline professor 1938–1944 ja keemilise tehnoloogia laboratooriumi juhataja; keemiaosakonna juhataja 1936–1937; keemia- ja mäeteaduskonna dekaan 1938–1939; üliõpilaskonna kuraator 1940; õlikivide uurimise laboratooriumi juhataja 1941–1944.

Teise maailmasõja ajal 1944. aastal põgenes Rootsi. Kontserni AB Höganäs-Billesholm uurimiskeskuse juhtiv keemik 1945–1953; Rootsi Metsandusinstituudi keemik 1953–1956.

Teadustöö põhisuunad

Põlevkivisaaduste töötlemine ja kasutamine; bituumeni omadused ning superfosfaatmenetlus. Avaldas keemiaalaseid artikleid "Eesti Entsüklopeedias" (1932–1937) ja kirjutisi tehnikakõrgharidusest.

Teadusorganisatoorne ja erialane tegevus

Oli Eesti õlitööstuse rajajaid; Riigi Põlevkivitööstuse nõukogu liige ja nõunik 1933–1940; Akadeemilise Keemia Seltsi ja Eesti Keemia Seltsi liige; Insenerikoja keemiasektsiooni ja tehnilise hariduse korraldamise toimkonna liige 1935–1940; Loodusvarade Instituudi nõukogu liige ja orgaanilis-keemilise tehnoloogia sektsiooni juhataja 1937–1940; Eesti Rahvusfondi ja Rahvusnõukogu asutajaid; Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis asutajaid, abiesimees 1945–1956; Eesti Komitee Rootsis juhatuse liige.

Ühiskondlik tegevus

ÜS Livika vil, liige 1913. aastast, Rotary klubi liige.

Tunnustused

• Valgetähe III klassi teenetemärk 1939 (TTÜ professor, dekaan).

Kirjandus

• EBL TK, 1940;
• EKooliBL 1998;
• EE 2000, 14;
• ETBL 2005, 2;
• Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik. Stockholm, 1984, lk 50;
• Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 70–71;
• Mägi, V. Minerva rüütlid. Tln, 2005, lk 234–242;
• Universtitas Tartuensis 1632–2007. Trt, 2007, lk 297, 357.