Ines Rannap

Ines Rannap (23. mai 1930 – 13. veebruar 2016) oli eesti viiuldaja, pedagoog ja muusikakriitik.

Professionaalse viiulimängija hariduse omandas Ines Rannap Herbert Laane juhendamisel Tallinna Muusikakoolis (1944–1948) ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1953. aastal.

Alates 1961. aastast avaldas Rannap ajakirjanduses muusikakriitilisi artikleid ja artiklisarju ning tegutses ka saatejuhina Eesti Televisioonis („Muusikaelu”, „Igal lapsel oma pill”).

1963–1995 töötas Ines Rannap G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis viiuli, kammeransambli- ja keelpillimuusika ajaloo õpetajana.

Ines Rannap on olnud mitmete eesti heliloojate, sh Edgar Arro, Hillar Kareva, Hugo Lepnurme, Eino Tambergi, Helmut Rosenvaldi ja Harri Otsa viiuliteoste esmaesitaja.

1953–1982 oli ta ENSV Riikliku Filharmoonia solist ning andis aastate jooksul hulganisti soolokontserte, kammeransamblipartneriteks Helju Tauk, Vaike Vahi, Bruno Lukk, Hugo Lepnurm, Rolf Uusväli, Ivo Juul, Leelo Kõlar, Rein Rannap, Uve Uustalu jt. Ines Rannap on korduvalt soleerinud ka Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees ning aastatel 1972–1978 mängis ta vanamuusikaansamblis Sonare. Aastakümneid osales ta ka filharmoonia korraldatud loeng-kontsertidel ning esines NSV Liidus, Ungaris ja Poolas. Lisaks on Ines Rannap uurinud eesti muusikat ja muusikaelu ning koostanud õppematerjale.