Henn Kuuskme

Henn Kuuskme (kuni 15. juulini 1936 Heinrich Kuuskmann ja kuni 29. juulini 1936 Henn Kuuskmann; 25. aprill 1905 Parasmäe küla, Jõelähtme vald, Harjumaa – 28. aprill 2000 Hamilton, Ontario, Kanada) oli Eesti poksija ja politseinik.

Ta lõpetas 1926. aastal Tallinna Linna Ühisgümnaasiumi reaalharu ja läks sama aasta sügisel kaitseväkke. Ta teenis sidepataljonis telefonistina. Ta teenistusaeg sai läbi kevadel 1928, tema auaste oli reamees.

Poksijana

Ta hakkas poksima, kui ta õppis aastatel 1917–1924 Tallinna Reaalkoolis. Kaitseväes hakkas ta korralikult treenima ja ta tuli 1927. aastal kaitseväe meistriks poolraskekaalus (kuni 175 naela ehk 79,4 kg).

Ta oli Eesti meister raskekaalus (üle 175 naela ehk 79,4 kg) 1928. aastal. Ta sai Eesti meistrivõistlustel keskkaalus (kuni 160 naela ehk 72,6 kg) 2. koha aastatel 1924, 1925 ja 1927 ning 3. koha 1923. aastal.

Ta osales kaks korda Eesti-Soome maavõistlustel poksis: 1926. aastal keskkaalus (kuni 160 naela ehk 72,6 kg) ja 1927. aastal poolraskekaalus (kuni 175 naela ehk 79,4 kg) ning kaotas mõlemad oma kohtumised.

Hilisem elukäik

Kuuskme elas 1929–1932 välismaal ja töötas peamiselt meremehena. Ta töötas 1934. aastast poliitilises politseis Tallinnas ning 1939. aastast Haapsalus.

Teda oli kavas küüditada 14. juunil 1941, kuid teadmata põhjusel seda ei tehtud. Küll aga küüditati tema abikaasa Hulda-Alice Kuuskme (sündinud Leiten, eestistatuna Leetaru, 1912–1988).

Ta põgenes hiljem Soome ja astus Soome sõjaväkke 17. septembril 1943. Oli väljaõppel Jalkalas 200. jalaväerügemendis. Oli rindel Rajajoel 47. jalaväerügemendis, osales lahingutes Karjala kannasel, Viiburi lahel ja Vuokse jõel. Vabastati teenistusest Soome sõjaväes 18. septembril 1944.

Kirjandus

• Rein Pajur. "Poksi lugu". Tallinn 2009