Erna Visk

Erna Visk (4. mai 1910 Pärnu – 20. aprill 1983) oli Eesti NSV partei- ja riigiaparaadi töötaja.

Ta sündis aastal 1910 Pärnus töölisperekonnas. Oma tööalast tegevust alustas ta aastal Leningradis aastal 1927 tehases "Elektropribor" laboritehnikuna. Seejärel õppis ta Semjon Budjonnõi nimelises Sõjaväe Elektrotehnika Akadeemias. Aastatel 1939–1947 oli ta juhtival kohal Tšuvaši ANSV Riiklikus Plaanikomitees.

Aastast 1947 elas ta Eestis, töötades mitmetel juhtivatel ametikohtadel: Pärnu Linna TSN Täitevkomitee plaanikomisjoni esimehena, EKP Valgamaa Maakonnakomitee sekretärina ning EKP Kilingi-Nõmme Rajoonikomitee esimese sekretärina. Aastatel 1952–1953 oli ta EKP Pärnu Oblastikomitee sekretär. Aastatel 1953–1958 oli ta EKP Paide Rajoonikomitee esimene sekretär. Aastatel 1958–1964 oli ta Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister, misjärel ta siirdus pensionile.

Ta oli korduvalt valitud EKP Keskkomitee liikmeks ja ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu III ja IV koosseisu saadikuks.

Erna Visk suri 20. aprillil 1983 ja ta maeti 26. aprillil 1983 Metsakalmistule.

Isiklikku

Tema isa Jüri Visk oli II Riigikogu liige (Töörahva Ühise Väerinna ridades).

Kirjandus

• "Õhtuleht" 22. aprill 1983 (nekroloog)
• "Rahva Hääl" 22. aprill 1983 (nekroloog)
• "Valitud ja valitsenud..." koostanud Jaan Toomla. Tallinn 1999.