Carl Heinrich Niggol

Carl Heinrich Niggol (26. oktoober (vkj 14. oktoober) 1851 Uue-Tänassilma (Uusna) vald, Viljandimaa – 28. veebruar 1927 Tartu) oli Eesti pedagoog.

Elulugu

Carl Heinrich Niggol oli mõisavalitseja-möldri poeg.

1867. aastal lõpetas Niggol Viljandi kreiskooli, 1870 Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar arstiteaduskonna ning 1878 Taani pedagoogi A. Clauson-Kaasi käsitööõpetajate kursuse Tartus.

Niggol oli 1867–1908 Tartu koolides vene keele, matemaatika ja käsitöö õpetaja, 1908–18 pangaametnik ning aastast 1919 elu lõpuni Tartu Õpetajate Seminari ja Tartu Lasteaednikkude Seminari pedagoogika- ja käsitööõpetaja.

Teadustöö

Carl Heinrich Niggol tutvustas esimesena Eestis F. Fröbeli ja M. Montessori pedagoogilisi vaateid. Õppetöös pooldas ta õpilaste isetegevust, eitas mehaanilist drilli ja liialdamist faktiliste teadmiste pakkumisega; propageeris poiste käsitööõpetust ja töökasvatust. Niggol käsitles esimesena eesti keeles koolieelse kasvatuse probleeme teaduslikul tasemel. Avaldas 1875–89 seitse vene keele õpikut, neist levis kõige enam "Vene keele õppimise raamat Eesti rahvakoolidele" (Tartu, 1876, 8. tr 1892).

Osales Eesti Kirjameeste Seltsis, Eesti Aleksandrikooli Peakomitees ja Vanemuise Seltsis, muuhulgas oli nende organisatsioonide kirjatoimetaja.

Teoseid

• Vene keele ABD raamat. Tartu, 1877, 6. trükk 1889
• Vene keele grammatika. Tartu, 1878, 2. trükk 1884
• Vene keele lugemise raamat sõnastikuga. Tartu, 1883
• Eesti-vene keele sõnastik. Tartu, 1884
• Emade kasvatuse küsimus. Tartu, 1910
• Tegelik kasvatus enne kooli ja koolis. Tallinn, 1918
• Töökool ja õppekool. Tallinn, 1921
• Fr. Fröbel ja M. Montessori. Tartu, 1921
• Kasvatuse radadel. I–V. Tallinn, 1921–22
• M. Montessori metoodi äratused. Tallinn, 1923

Kirjandus

• Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
• Eesti biograafiline leksikon. Trt, 1926–1929, 339–340
• EE 14, 323
• Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 163
• Tartu Õpetajate Seminar 1828–1929. Tartu, 1929, 420
• Elango, A. Ühest Eesti unustatud pedagoogist. // Haridus (1991) 10, 46–48