Asta Palm

Asta Palm (aastani 1955 Kruuse; sündinud 6. mail 1927 Elvas) on Eesti maastikuarhitekt.

Elulugu

Asta Palm on kudumistööstuse omaniku tütar.

Lõpetas 1945 Tartu 3. Keskkooli, 1951 TPI arhitektuuri erialal, 1958–1962 ETUI aspirant, tehnikakandidaat (1964, TPI), väitekiri "Suurte linnade lähedaste puhketsoonide planeerimise arhitektuursed printsiibid (Tallinna näitel)". Oli 1951–1955 RPI Eesti Maaehitusprojekt arhitekt, 1955–1958 EPA maakorralduse kateedri õpetaja, 1962–1969 ETUI noorem- ja vanemteadur, ühtlasi 1967–1969 kohakaaslusega EPA maakorralduse kateedri vanemõpetaja, 1965–1975 EPA-s sama kateedri vanemõpetaja, 1975–1991 dotsent. Õpetas maa-asulate planeerimist ja maastikuarhitektuuri aluseid, maakorralduslikku ja tehnilist joonestamist.

Teadustöö

Uurimisvaldkonnad: regionaal-, linna- ja puhkealade planeerimine, nendega seonduvad looduskaitse ja maastikukujunduse probleemid. Uurimistöö tulemusi on rakendatud "Eesti NSV puhkealade generaalplaani" ja "Eesti NSV kompleksse territoriaalplaneerimise skeemi" koostamisel. Eesti Arhitektide Liidu ja ELUS-i liige. 50 teadustrükist, viis õppe-metoodilist vahendit.

Teoseid

• Eesti NSV kompleksne territoriaalplaneerimise skeem. 11. kd. (kaasautor). Tallinn, 1969
• ENSV territoriaalse planeerimise skeem: puhkus, turism ja kuurordiravi. Tallinn, 1970
• Eesti NSV puhkealad (kaasautor). Tallinn, 1974
• Ajalooline ülevaade asustuse arengust. Tartu, 1983

Isiklikku

Tema abikaasa oli Lembit Palm.

Tema tütred on suurmeistrid akadeemilises sõudmises dr med. Mari Järvelaid ja Reet Palm-Killing, sukeldumisinstruktor Kadri Joa ja Eesti Maaülikooli teadur bioloog Anu Palm.

Kirjandus

• Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppe-teadusliku koosseisu bio-bibliograafiline teatmeteos 1951–1981. Trt, 1981, 102–103
• Eesti Põllumajanduse Akadeemia töötajad ja vilistlased 1981–1990. Trt, 1991, 104
• Eesti Põllumajandusülikool: audoktorid, töötajad ja vilistlased 1991–1995. Trt, 1996, 126–127
• О деятельности НИИС, 137
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013