Andres Sööt

Elukäik

Sööt lõpetas 1963. aastal Üleliidulise Kinematograafiainstituudi operaatorina. Aastail 1954–1957 töötas ta Tallinna Kinofilmistuudios operaatori assistendina, 1963–1972 Tallinnfilmis, 1972–1980 Eesti Telefilmis ja aastail 1980–1984 taas Tallinnfilmis režissööri ja operaatorina. 1993. aastal rajas ta stuudio Monofilm.

1999–2000 oli Andres Sööt Eesti Kinoliidu esimees.

Filmograafia

• "Kivine hällilaul" (1964)
• "Kivid ja leib (1965)
• "Ruhnu" (1965)
• "Maailmaparandajad" (1966)
• "Tallinna saladused" (1967)
• "Pill oll' helle" (1967)
• "511 paremat fotot Marsist" (1968)
• "Enderby valge maa" (1969)
• "Elavad mustrid" (1970)
• "Jää riik" (1970)
• "Maa saadab" (1972)
• "Nõukogude Eesti" (1972)
• "Me ise peolised" (1972)
• "Dirigendid" (1975)
• "Sportlik sajand" (1976)
• "Jaanipäev" (1978)
• "Arvo Pärt, sügis 1978" (1978)
• "Pulmapildid“ (1979)
• "Tallinn – 80" (1980)
• "Rada vabaks" (1981)
• "Reporter" (1981)
• "Arnold Matteus" (1981)
• "Jälle kevad" (1982)
• "Mälu" (1984)
• "Vennaskond" (1985)
• "Rahvamaja" (1985)
• "Külaskäik" (1987)
• "Draakoni aasta" (1988)
• "Johannes Hindist" (1989)
• "Hobuse aasta" (1991)
• "Põgenemine" (1991)
• "Eesti Kaitse" (1993)
• "Emakala surm" (1996)
• "Pärnu" (1998)
• "Peaarhitektid" (1999)
• "Konrad Mägi" (2001)
• "Möödunud sajandi Eestist" (2001)
• "Üksinda kiigel" (2002)
• "Leigo järved" (2002)
• "Üksinda ja koos" (2002)
• "Camino" (2011)

Tunnustused

• 1987 Eesti NSV teeneline kunstitegelane
• 1997 Riigivapi V klassi teenetemärk
• 2004 Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhind panuse eest dokumentalistika edendamisse
• 2010 Eesti Vabariigi kultuuri elutööauhind
• 2016 Rahvusmõtte auhind

Viited

Välislingid

• Vastab Andres Sööt, küsitlenud Sulev Teinemaa, Teater. Muusika. Kino 2, 2012, lk 5–16.
• Fotonäitus "Andres Sööt 75", Eesti Filmiarhiiv